Koolilats ma viil es olõ, ku vanaimä Elisabeth, vai nigu tedä kutsuti – Elspet, võtt’ mu käekõrvalõ ni mi sõidi bussiga Saarlasõ küläst Rõugõlõ. Kõgõpäält Ala-Rõugõlõ, kon lätsimi kauplusõ manu ni mullõ ostõti limmunaati ja saiakõisi. Sis jalutimi mäest üles ja joudsõmi Jaani-Peebu surnuaia värtide manu. Sääl käsk’ vanaimä limmunaadi ja saiakõsõ virka är süvvä ni karist’, et surnuaia pääl määnestki süümist ei olõ. Nüüd ma tiiä, et luteri surnuaidu pääl süümine oll’ keelet, a õigõusu kalmuaia pääl nõvvõt kommõ. Kitsksõmi sääl mu vanavanaimä Liisseni (Alice Johanna Webber) hauda, vanaimä sõsaridõ ummi ja tä kõnõl’ umatsist tassakõistõ lugusid. Sääl puhkas tä nüüd esiki.
Kuuli vei minnu imä. Jälleki mäest üles ja opma! Vana koolimaja ummi korgidõ lakiga ja abarusõga sai umatsõs, kodumajagi jo verevist savikivvest. Koolin tull’ oppajidõga rääki ja küläst peri latsiga sai kõnõlda. Vahel kiteti alõvigu antvärgilatsi, et ku ilustõ nimä rääkvä. A mullõ nä tundu õs targõmba!
Löüdse raamadukogu, kost kotitäüsi viisi raamatit kodu nõsti. Edimädse arhitektuurilidsõ avastusõ tei kah: kultuurimaja nägi vällä säänesama piklik kängäkarp nigu vasigalaut! Sääl kaimi kinno ja mängiti mu edimäst 12aastadsõn kirutõdut näütemängu «Kevade tulek». Kino oll’ kas sõast, indiaanlaisist vai India film.
Kooli man kerigu vastan oll’ üts murukühm, kandilinõ, kon meile tütärlatsiga miildü väega istu. Millegiperäst ai direktri meid säält kõgõ minemä. Mi es saa arvu, mille, sääl oll’ hää istu. Sis tõiva poiskõsõ postkaardi kuuli, sääl oll’ mõõgaga sõamehe kuju, vabahussõa monument Rõugõn. Perän loi lehest, et tuusama kiildjä pidäsi samba vahtsõst vallategemisel kõnnõ.
Kooli kõrval oll’ liulaskmisõs ja suusatamisõs Kerigumägi. Kerik oll’ lukun ja sääl käümine kõvastõ keelet. Käve sääl edimäst kõrda 25aastadsõn, aig muutu ja ussõ tetti valla.
Ööbikuorg hõdisi ja uja vulisi. Sääl oll’ koolivelliga hää mõtsavelju ja miilitsät mängi. Miilitsät pidi mängmä nuu, kiä olli tasalikumba. Avvuasi oll’ iks mõtsaveli olla. Rõugõ säidse järve olli latsõpõlvõn suur piin – suusatamisõ aigu. Iks säitsmest pervest üles ja kolmõst järvest üle, nii et veremaik suun. Sis üteldi, et tunn läbi, ja võisõ naada tagasi sõitma. Perän kuuli kai Tartu vahet bussiga sõitõn, et illus kotus om taa Rõugõ.
Imä tüüt’ edimält tekstiilivabrikun Areng ja sääl sai kah uja viirde tõisi Arengu tüütäjide latsiga mängumajju ehitet. Perän oll’ imä haigõmajan registraator. Sis sai jaluta koolist haigõmaja manu ja säält Kaussjärve manu ni bussipiätüste. Sääl bussi uutõn sai viidet hulka tunnõ.
Mõisat mu aigu inämp ammu es olõ, a mõisapark oll’ ja sääl peeti pargipidusit. Imä võtt’ mu kõgõ üten. Jalaga astimi kotust Rõugõlõ, sääl Orumets laulsõ. Imä iksõ kullõldõn ja ma olli uma lühkü kleidikesega kihulaisi käen vaivussin. Orumetsa laulu «Sa kae, Maria» kullõldõn nakkasõ nuu kubla siiämaani süütmä.
Rõugõ kotsilõ sai inämp teedä, ku naksi 2012. aastal kirutama näütemängu Rõugõ aoluust. «Kõllanõ raam», viil lavastamalda! Rõugõ uut tiatri vai seriaalina avastamist. Samsoni mõisnikkõ suguvõsa oll’ maailma harituidõ tippklassin. Sääl oll’ rektorid ja tiidläisi, muusikid ja ärimiihi! Keriguopõtajidõ galerii om nigu vahakujjõ muusõum. Joba aastagasaa armastusõ aigõl trehvsi araabia kuldmündi Liinamäe koprakauplõjidõ kätte. Hää, et viikingiaig om jo vahtsõst avastõt, kon sis viil! Vesioinas ku perpetuum mobile om kah pia Rõugõ sümbol. Kilomanni puut ja Kriisa hõrila – huvitavas lätt.
30. hainakuul om Kaika suvõülikooli matk Rõugõn. Käümi vannu ratu ja tulõtami Rõugõ sajandidõ kihistüisi miilde. Kas Suurjärve põhjan om linnuk? Kas Kaussjärv om meteoriidikraatri?
Kauksi Ülle,
kiränik, timahavadsõ
Kaika suvõülikooli
matkapäävä rektri
Allasõ Tiia pilt
Helüaida ja Uma Lehe märgotuisisari.
Seo märgotus sünnüs veebilehe helüait.ee
ja Uma Lehe kuuntüün.
Taadsamma märgotust saat kullõlda
autori esitüsen Helüaida lehe pääl.
Kaika suvõülikooli matkapäiv 30.07.2022 Rõugõn
Alostus
10.00 matkapäävä alostus Rõugõ kunstikuurin (Võru mnt 1, Rõugõ).
Mineväaastadsõ matkapäävä rektri Koorti Erkki and vahtsõlõ rektrile Kauksi Üllele ammõdi üle.
Loengu Rõugõ kunstikuurin
10.15 Allasõ Tiia
10.45 Tootseni Toivo
11.15 Kauksi Ülle
Matk
12.00 alostami matka Rõugõ pääl.
Matka sisse om rehkendet söögivahe. Süük-juuk piät hindäl üten olõma.
Muusiga
16.00 kontsõrt Rõugõ kunstikuurin.
Näüdätäs Pulga Jaani laulõ CD-d ja Kauksi Ülle vahtsõmbit raamatit.
Üles ast ansambli Baaba ja Ka.
17.15 matkapäävä lõpp.
Rehkendä!
● Matkapääväle ja är piät saama uma transpordiga. Auto võinu panda Rõugõ Suurjärve saisoplatsi pääle.
● Osaliidsil piät söögikraam hindäl üten olõma.
● Rõiva tulõs panda sälgä ilma perrä.
Lisäteedüst saa Vaaba Janeki käest: vorokiil@gmail.com vai tel 5917 8668.
