Vahtsõnõ Mõnistõ muusõumi koguhoitja om Villigä (Villike) küläst peri JALANDI LIISPET (25), kiä lõpõt’ seo keväjä Tartun Pallasõ korgõmban kunstikoolin konsõrvaatori eriala.
* * *
Kuis sa inemiisile hindäst kõnõlõt, ku nä küsüse, kost sa peri olõt?
Ku ma kõnõla hindäst inemiisile, kiä omma siist peri vai siiä kolinu tuul aol, ku ma är olli, sõs ma ütle, et olõ iks Tartun elänü. Ku ma kõnõla inemiisiga, kiä omma vällästpuult, sõs ma ütle, et ma olõ õks Villikelt peri. Ku esi olõ koskil vällänpuul, sõs ütle, et Mõnistõst – tuud õks teedäs kas kooli vai muusõumi perrä. A ku täpsembält, sõs näütä kaardi päält, et Eesti kõgõ lõunapuulsõmbast nukast.
Kuis om olla jälki tagasi kodukandin?
Väega hää, selle et mul om olnu plaanin tulla siiä kanti tagasi juba tuust aost saadik, ku lätsi kunstikuuli. Tagasi olõs ma tullu nigunii, a tuu, et ma tan tüü sai, om kõgõ parõmb.
Kon sa vahepääl kävet ja midä opsõt? Ku kavva är ollit?
Ma lätsi är pääle põhikuuli. Käve Miina Härmä gümnaasiumin, vahepääl opsõ Tartun kutsõkan tisleris ja sõs viil Pallasõn puidu konserviirmist ja restauriirmist.
Kost tuu tisleris opmisõ mõtõ tull’ ja kas tuu parla ka kasus tulõ?
Tuu sai algusõ kogõmalda, selle et ma magasi peräst keskkuuli maaha ao, ku sai Pallasõlõ kandidiiri. A ma tiidse, et ku ma õkva edesi ei opi ja maalõ tagasi tulõ, om väega rassõ motiviiri hinnäst vahtsõst Tartudõ minemä. Sõs ma otsustigi, et lää tisleris opma. Ja tuu andsõ tuud, et pall’u lihtsämb om asja paranda, ku ma tiiä, kuis tuu tettü om. Tiiä just tehnilist puult.
Olõ kuuldnu, et sul oll’ varramba suur huvi Korea ja Aasia kultuuri vasta. Miä tuust sai?
Korea ja Aasia omma õks viil huvitava, a kuna vana müübli ja tuu alalõhoitminõ om rohkõmb huvitav, sõs parla tegele tuuga. Ku tan joba elu käümä saa, või kaia edesi noid Aasia asju.
Mis su jaos om kõgõ põnõvamb vannu asju man?
Tuu huvi om mul kotust üten. Esäl om kah huvi vana müübli vasta ja meil om kotun piaaigu sääne muusõum, kon om müüblit ja muud vannakraami. Talu esi om kah vana. Sääl tegüsi tarvidus tuu kõik konagi kõrda tetä, muidu lagunõs är. Sõs ma mõtli, et no huvvi om ja opmisvõimaluisi kah om, et mille mitte. Säält huvi kasuma nakas’ki: midä rohkõmb tunnõt noid asju ja uurit, tuud suurõmbas huvi kasus. Parla om kah väega suur võimalus järest sügävämpä minnä ja vahtsiid tehnikiid oppi. Nii et huvi om kasunu nigu lumõpall kõrrast suurõmbas. Ku keskkoolin pidi tegemä uma uurmis- vai praktilidsõ tüü, sis ma tei üte vana kapi kõrda. Võtsõ vana viimistlüse maaha ja tei paar plombiirmist sinnä. Nii tull’gi mõtõ minnä kunstikuuli.
Jalandi Liispet
Miä om restauriirmise, renoviirmise ja konsõrviirmise vahe?
Renoviirmine om tuu, ku sa võtat as’a ja värvit taa määnestki suvalist värvi, mis sinnä passis, a ei olõ sukugi aoluulidsõlt õigõ vai originaali muudu. Restauriirmisel sa proovit as’alõ anda säändse vällänägemise, nigu täl oll’ tegemise aigu. Ja konsõrviirmisel sa ei lasõ as’al edesi lagunõda.
Kuis saia arvu, kas vana asi om midägi väärt?
Väärtüisi andminõ om katõ otsaga asi – rahalinõ, midä om suurõmbal osal asjust väega veidü, ja aoluulinõ väärtüs, miä om pia kõgõl. Asi ei pruugi hää vällä nätä ja rahha es saanu tuu iist, a eski ütskõik määndse kilekotin rihapulga omma pall’u rohkõmb väärt, ku nail om takan määnegi lugu. Kõgõ suurõmb väärtüs om tuu lugu.
Midä egä inemine saasi tetä, et umma vanna müüblit vai asju häste hoita?
Hoitkõ ummi asju katussõ all ja ärke lööge naklu sisse – tuu om päämäne asi. Ku müüblit naatas parandama ja logisõja jalg pandas kinni nagla vai kruviga, sõs tuu om kõgõ hullõmb. Ku esi ei mõista, sõs otskõ kiäki, kiä mõist tapi vahtsõst är liimi.
Täämbädsel pääväl om peris mitmit kursuisi kah, kon tuud oppi. Nagla ja kruvi läävä rossitama ja ku noid naada vällä võtma, võit tuu tooli viil rohkõmb är lahku.
Kuis sullõ su vahtsõnõ koguhoitja tüü miildüs?
Mullõ miildüs sääne nimekirä perrä kaeminõ, et olõs teedä, kon kõik as’a omma. Ja väega miildüs tuu, et mul om tan võimalus tulõvigun või-olla mõnõ as’a esi restauriiri vai konsõrviiri. Sis saa seo muusõum kah tuust pall’u manu. Muusõum om hää kotus, kost säänest tüüd alusta, ei piä nakkama õkvalt hindä tüükota tegemä.
Mis om su jaos tan Mehkamaa kandin kõgõ esierälidsemb?
Mullõ miildüs seo aoluulinõ väärtüs. Ma tuu umast kodukandist vällä, et egäsugutsiid Mõnistõ mõisa kar’amõisit om tan egäl puul lajan ja varõmõ omma alalõ. Kukki mõisat hinnäst ei olõ, omma nuu kar’amõisa alalõ. Ja luudusõ poolõ päält om Piitre jõõ maastigukaitsõala ummamuudu.
Küsse Saarõ Hipp
