Hariligult om Tamula rannan rahulinõ olõminõ: latsõ mängvä, tsolistasõ ja kiuhkva, suurt muud ei sünnü.
Umõtõ midägi, miä kõdit’ närve, kõgõ lämmämbide päivi aigu tan juhtu. Ruu seest tull’ vällä kõgõ ehtsämb madohuss, nigu üts nuur inemine tedä nimmas’.
Ku lähembäst kai, sai selges, et tego om nastikuga. Huss oll’ võtnu tsihi ujjo müüdä rannaviirt. Ku suvitaja poolõ meetri pikkust hussi näivä, naksi nä tedä õkva pildistämä ja üles võtma. Nastik tahtsõ mito kõrda viist vällä liiva pääle tulla, a iks jäi mõni kõva helüga inemine tälle ette.
Peräkõrd löüdse huss üte tühä kotussõ ja nakas’ Kreutzwaldi pargi poolõ ruumama. Täl tull’ üle tii kah minnä, a õnnõs oll’ säändsid inemiisi, kiä astsõva timäga üten ja pandsõva tõisilõ süäme pääle, et nä hussilõ pääle ei astus ja ei sõidas.
Mul oll’ põnnõv kaia, kuis inemise reagiirvä ja kõrraga uma telefoni perrä haardva. Jo sai huss sotsiaalmeediän tuu päävä naglas. Seo om jo uhkõ pilt, midä sinnä üles panda.
Ku sääne madohuss uutmalda su tii pääle juhtus, sis ei tulõ vast õkva miildegi, määne om nastik ja määne rästik. Tuuperäst nimma är, et nastik om hariligult hahka vai pruuni värmi ja kukru pääl om täl kats kõllast lapikõist. Nastik kasus kooni 150 cm pikkudsõs.
Ku tedä määnegi hädä ähvärdäs, sis või tä pikäs aos vii ala minnä, ja ku täl maad pite är paeda ei õnnistu, sis tä tege, et om koolnu vai aja haisvat nõrõt vällä. Nastik om pelgäjä huss: täl omma kül hamba, a tä haukas inemist väega harva, ja timä purõminõ om ilmsüüldä. Nastik või inemist õnnõ pääga lüvvä. Parhilla om aig, ku nastikul sünnüse puja. Väiku perrätulõja omma 15 cm pikä.
Luudus om nii kirriv ja mitmõsugumanõ. Ku meile taad jupikaupa ilmutõdas, sis mi sutami süvembäle kah kaia. Eläjäaian, kon om pall’o eläjit, tulõ väsümine kaemisõst küländ kipõstõ pääle. Tamula vanakõnõ võissi tuvva võrokõisilõ säändse haridusprogrammi, et egä päiv näüdätäs järve veeren ütte eläjät, luuduslist hingelist, kedä om sis aigu süvembält kaia ja uuri.
Lumiste Kati
Kiränik Lumiste Kati and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl.
