Pääle suurõ sõa olli piimäpuki nuu kotussõ, kost kõkkõ teedä sai. Edesi tulli küläpoodi man uutmisõ, et midä müüki tuvvas, ja säälgi oll’ kasu seen – sai jälki targõmbas. Es olõs unõngi ette nännü, et lõpus tulõ taa arvutivärk ja märk är nõrga, esiolõmisõlda ja tugõva, kiä tuud ei tarvita. Tuud netti noh.
Olli väega kavva vasta, ku latsõ naksi seletämä, et tekke kah ummi päivi põnõvambas. Ja oppusõs sis läts’! Kurjam, taa hiir! Noh ja sõrmõ tömbi ja… Ku hiir es küünü, pandsõ ma lavva külge raamatu, et iks hiirt juhti…
Ei olõs ma taad ette võtnu, a latsõ trööste, et saa saata ummi kirätöid, ei piä markõ ja kuvääre ostma…
Vanõmb tütär tegi mullõ sis Feisspuki konto. Tä opas’ kah, et ekäütte ärku ma sisse lasku uma konto pääle. Tuu es jää miilde ja mugu võtsõ kõik vasta. Kats kõrda sai tuuperäst viirusõgi.
Silmä ku tõllaratta, naksi ma noid lehekülgi sis imehtämä. Oi noid aiatarku! Ku ma piiksati kommõntaarin, sai vasta vahtmist! Sis naksi kavalas ja kiti kõgõ…
Noh taa dieedi ja süüjide grupp. Et kuis kaalust alla võtta ja midä tohes süvvä ja midä mitte. Ma sai hää nipi, naksi hindä üle naarma, et ku ma nii pall’u kaalust alla võta, jääs must punt kuntõ ja nahk. Propagiirse iks tsiapekki ja võidu. Es saaki nahuta – ullis peeti…
Vana naasõ hurjuti nuuri, et nuu kõgõ arvutin. Ma vaidli vasta, et olnu mi nuurusõ aigu tuu, olnu mi kah… Näpuga vibutõdi.
Noh a üle prahi om taa võro keele grupp. Oodami kõik Korneli Viiu salmõ ja sis lätt valla andmisõs. Mis jorra mi sääl aami! Vahel tege Jüva Sullõv oppust kah, a tuud mi iks ei kullõ ja lasõmi ummamuudu edesi.
Feissbukk om ka kokku veenü ja pall’u omma imestänü, et ma nii vana, ja kae kon istu! Feisspukin noh! Pall’u põlastasõ… A tuu om näide murõ. Naaru kätte olõ õi kiäki koolnu, vihast võit külh plahvata.
Poliitikit ma ei putu, las nä olla umaette grupp. Tulõ miilde ütelüs: «Är s…a putku…»
Uhkõmb om tuu, et periselt omma pall’u Feisspuki sõbra küllä kah tulnu ja tuu om üts väega armas asi. Ellimi nii ammu Väimelän ja nüüt om tollõ maja trepikuast minnu üles otsnu kolm plikat. Piässi õkva kirutama tuu ao naabriist, sis käüti iks ilustõ läbi…
Kuna mullõ vanasõna miildüse, sis õkva mõtli, et Feisspukk kajas sammamuudu vasta nigu mõts. Olõt hõel, saat sarjada, olõt ullikõnõ, naardas vällä. A õigõ sõbra tiidvä pääle kumpmist, et olõ-i hätä midägi. Ellä tasus, üten Feisspukiga kah!
Raudkatsi Ene
