Joba pia aastak aigu om egä kuu olnu ammõtin üts inemine, kiä härgütäs võro keele kõnõlõmist. Võro keele iistkõnõlõja om võrokõnõ või võrokõisi sõbõr, kiä mõist võro kiilt ja om iinkujos avaligun võro keele pruukmisõn. Iistkõnõlõja ammõditunnismärgi omma ilmatugi vai sau, kõnnõtoro ja kaalaraha.
Seenimaani omma võro keele iistkõnõlõja ammõtit pidänü Oti Anneli, Padari Ivari, Plumanni Kaja-Riina, Tootsi Tiit, Jansonsi Silvi, Korneli Viiu, Contra, Raju Eliisabet, Jüvä Tuulõ, Õkva Margit ja Säinasti Ene. Timahavadsõ rehekuu võro keele iistkõnõlõja om Mammastõ miis Kaha Kaido.
* * *
Mis miis sa olõt, Kaido?
Olõ Põlva küle all Mammastõn sündünü ja kasunu miis. Sünnükuu perrä olõ pull. Tuust tulõ kah, et aja sõrgo tõnõkõrd vasta ja ku midägi päähä võta, sõs püvvä märgotõdu as’a är tetä. Tõnõkõrd taha üle var’o kah hüpätä.
Ammõdi poolõst olõ saekaatremiis. Juhi õdagit ja mängi pilli ansamblin Kõhukesed.
Kuimuudu tull’ sul huvi võro keele vasta?
Olõ kasunu võro keelega. Või üteldä, et edimäne kiil oll’ mul võro kiil. Ku nüüd olla 100% ausa, sõs om õigõ, et kõnõlõ Põlva kandi kiilt.
Suurõmb jago mu keelest om tulnu vanaimä perrä. Timä oll’ peri Kähri küläst.
Kuis om lännü su kokkosäetül raamatul «Ütekõrra om katõkõrra», kon Põlva kandi mehe kõnõlõsõ ummi juhtumiisi?
Raamatul om lännü ütlemädä häste. Om egäl puul häste vasta võetu. Võro- ja Põlvamaa kõikin raamadukokõn piässi raamat olõma lukõ.
Häste om vasta võetu Youtube’in raamatuga kokko käüvä video kah. Suvõl trehvsimi ütel pidol maestro Boris Lehtlaanõga. Tahtsõ timäle raamadu kinki. Boris ütel’, et olõ ei vaia, täl joba om ja läbigi loetu.
Olõt rehekuu võro keele iistkõnõlõja. Midä plaanit tuu kuu joosul tetä, et võro kiilt avaligun ruumin inämb kuulda ja nätä olnu?
Iistkõnõlõjan tahassi tuvva mõnõ uma kandi unõhtõdu kotussõ võrokiilse nime tagasi. Mitmõl mäel ja tiiristil ümbre Põlva omma vanastõ nime olnuva. Plaan om panda sinnä kotussihe sildi. Vanõmba inemidse mäletäsevä viil, a noorõmba ja nuu, kiä ommava Põlva kanti muialt tulnuva elämä, kotusside nimmi ei tiiä.
Plaanin om viil Põlva- ja Võromaalt rahvalikkõ lugusiid kor’ata. Vinne aigu oll’ tüükotussin iks aigu pulli tetä ja muidoki juhtu sõs rohkõmb äpärdüisi kah. Ku kuulõt noid juttõ, sõs tetti iks säändsit tükke, miä täämbädsel pääväl taha ei päähä mahtu. Ku keskiäkriis viil süvembäs lätt, panõssi juttõst tõsõ raamadu kah kokko.
Üts võrokiilne laul om saisnu pikembät aigu. Tahassi saia tuu kah suurõmba pundiga linti. Ja muidoki plaani taa kuu seen iks inemiisiga võro keelen kõnõlda.
Küsse Rahmani Jan
