Minevä puulpäävä opiti Karilatsi muusõumin tuud, kuis linast langa saia. Tego oll’ osaga Põh’amaiõ ütitsest ettevõtmisõst «1 ruutmeetri linna», kon huvilidsõ saiva läbi tetä kõik linatüü etapi maahakülbmisest kooni linadsõ langa ketramisõni. Eestin külbse ruutmeetri linna maaha 300 huvilist.

«Eestin naas’ seo asi pääle keväjä. Tahtjilõ pakuti vällä seeme, et üte ruutmeetri pääl kiulinna kasvata. Terve suvi vaihtõdi teedüst, kuis lina kasus ja midä tulõ tetä. Puulpäävä oll’ sis üte linatüü etapi lõpp ja tõsõ näütämine: et mis saa edesi sis, ku lina omma kuiva,» seletäs opipäävä vidäjä, Karilatsi muusõumi juht Pensa Margit, kiä om esi kümme aastakka linatüüd uurnu ja pruuvnu. Projekti pääkõrraldaja oll’ Eesti rahvakunsti ja käsitüü liit.

Karilatsi oll’ puulpäävä kokko tulnu 35 inemist. Näidega arotõdi läbi, kuis linakasvataminõ om lännü, määndse hädä omma olnu. Ütenkuun võeti sannast kuivatuid linnu ja tetti läbi kõik tarvilidsõ tüü, et linast langa saia. Pensa Margit seletäs, et ku tä kümne aasta iist linatüüd uurma naas’, oll’ viil noid inemiisi, kiä olli latsõn linatüüd tennü ja mõistsõva opada. Täämbädses om noid väega veitüs jäänü. A linatüü huviliidsi om jäl mano tulnu.

«Iks inämb om inemiisi, kiä tundva huvvi luudusligõ matõrjaalõ vasta: lina, kanep, nõkõn. Seokõrd kasvat’ linna 300 inemist, esiki rohkõmb taheti. Sääne huvi oll’ mi jaos suur üllätüs. Mitmõ ütenlüüjä olli kooli ja haridusasutusõ, oll’ ka noid, kiä liinan linna kasvati,» kõnõlõs Pensa Margit.

Rootsist alostusõ saanu linakasvatusõopmisõst võti päält eestläisi ossa ka Taani, Norra, Islandi ja Soomõ inemise.

Rahmani Jan

Linapäävälidse Karilatsi muusõumi rehetarõ iin. Keskel sais oppusõ läbiviijä Pensa Margit. Rahmani Jani pilt