35 aastaga iist rehekuun sai Võrost priiusõpääliin. Ku Saarõ Ain Ivaski Meelise ja Männimetsa Argoga 1987. aastaga 9. rehekuu pääväl Võro kalmuaian Vabahussõa kalmõ pääle trehvsi, olli neo kalmu võsu ja haina ala pakku lännü. Vabahussõa mälehtüsmärk oll’ muiduki mõista jo ammu häötet ja verevä võimu aoluuraamatin olõ õs Vabahussõta olõmangi.

Noorõ mehe võti hindäle ülesandõ Vabahussõa kangõlaisi kalmu vällä puhasta ja kutsu tõisigi inemiisi kangõlaisi mälestämä.
Tüü nakas’ kipõstõ pääle, üten haarti tõisigi. Õigõ pia tei kalmuaian tüüd 15 nuurt inemist, kiä naksi hinnäst kutsma eriüksuses Keissi. Oll’ inemiisi, kiä tulli ja ütli häid sõnnu. Üts auväärsen iän provva kinkse pildi sambast, miä sääl oll’ kunagi saisnu.

Keissi nakas’ õkva ette valmistama ka mälehtüsmiitingut. Ummi sõpru ja tutvidõ siän ja abiga naati lakja kandma kutsõt tulla 21. rehekuul kell 18.30 Vabahussõan hukka saanuid mälehtämä.

A verevä võimu aparaat es maka. Keissi nuuri kiildmän, hiidütämän ja ümbre kasvataman käve riikligu julgõolõkikomitee, rahvasaadikidõ nõvvukogu, komnuuri, miilidsä esindäjä. Noorilõ kasvatustüü es mõo ja nä aiva umma asja iks edesi. Verrev võim naas’ tuu pääle Võro liinan tegemä laembat kasvatustüüd: koolõn ja tüükotussidõ pääl naksi kompartei inemise käümä kõnõlõman, et kiäki ei tohe 21. rehekuu pääväl kalmuaida minnä. Keissi olõs vast nii sada vai paarsada inemist jõudnu kalmuaida kokko saia, a kompartei propagandamassin levit’ tiidmise mälehtüsmiitingu kotsilõ liina pääl häste lakja.
Rehekuu 21. päävä hummogus oll’ liina tuudu suurõmb hulk mundrimiihi muialt Eestist ja Vinnemaaltki ja nä olli egäl puul häste nätä. Miitingu kõrraldaja ja mõnõ kutsõ levitäjä vei Nõukogude armee är Tal’nalõ ja tuu tiidmine tekk’ kipõstõ liinalõ tsõõri pääle. Õhk oll’ täüs pinget.

Õdagus oll’ verrev võim vällä säädnü 400 miilidsämiist, kagebeelast, rahvamalõvlast ja mõnõ jälepini. Kalmuaia takan olli valmi pissargaas ja tulõtõrjõ viipritsumassina.

Miilitsist pressiti läbi

Kalmuaia manu tull’ nii 3500 inemist. Kalmuaida näid es lasta, miilidsämiihi rivi saisõ iin. Ette loeti kiild kalmistulõ minnä. Saarõ Aini kaasa Danieli Mia-Ly veivä kagebee-mehe kalmuaia mant är. Inemise ja võim kaiva ütstõsõlõ otsa. Ütel hääl silmäpilgul sai inemiisil viländ ja lihtsäle minti läbi miilitside ahila kalmuaida. Võim tiiä es inämp, midä tetä.

Vabahussõa kangõlaisi kalmõ pääl panti kündle palama. Sõna Epp lugi ette Saarõ Aini püürdümise. Hõigati vällä majanduslikkõ nõudmiisi ja võeti üles laul valgõst laivast, miä tulõ ja häotäs är verevide partei.

Rongikäügin naati kalmuaiast keskliina poolõ minemä ja nõuti Aini ja Mia vabaslaskmist. Rongikäük käve sõakomissariaadi man ja kompartei maja man. Kiäki julgõ süämega inemine oll’ üten võtnu sinimustavalgõ lipu. Mia-Ly anti tagasi ja anti teedä, et ka Ain om Tal’nast jo tiil Võro poolõ. Inemise lätsi lakja.

Seo päiv oll’ tähtsä tahtmisõ vällänäütämise päiv ka üte osa võimumassina inemiisi jaos. Käsüandjidõ hulgan oll’ selge pää ja julgõ süämega inemiisi, kiä es anna edesi korgõmbalt tulnut käskü ja kalmuaia pääl es naada viikahurist pritsmä ja inemiisi vangi viimä.

Seost tahtmisõ välläütlemise õdagust saiva alostusõ vahtsõ as’a. Saarõ Aini ümbre kogonu inemise teivä nuuri restauraatoridõ klubi Otto, mille liikmõ teivä küländ piä Vaba-Sõltumatu Nuuri Kolonni nummõr 1. Naati vällä andma aokirjä Avalik Arvamus, kõrraldõdi esisugumaidsi sündmüisi. 1988. aasta lehekuu 1. pääväl hõigati Võrun avalikult püüne päält vällä tsiht Eesti Vabariik tagasi tetä. 1988. aastaga võidupühäl tetti vahtsõstluud Vabahussõa avvusammas pidolidsõlt vallalõ.

Legend läts’ lakja

35 aastaga iist sai Võro liinast kõrras priiusõ pääliin. Tiidmise ja legendi Võro tahtmisõ vällänäütämise pääväst, vabast sõltumatust kolonnist ja võrokõisi tegemiisist liiku kipõstõ Eestin ja muialgi.

Eestin ja ka Võrol kogusi kõrrast inämb huugu muinsuskaitsõ selts ja muu liikmisõ. 1988. aastaga põimukuul tetti avalikult Eesti Rahvusliku Sõltumatuse partei ja küländ pia viil tõisigi eräkundõ. Kompartei es olõ inämp ainus partei.

Rehekuu 21. päiv 35 aastakka tagasi oll’ kõgõ tähtsämp iks inemiisi jaos, kiä uma suurõ tahtmisõga jäti sälä taadõ hirmu. Saadi teedä, et verrev võim olõki-i väega väkev. Rahva priius saa alostusõ egä inemise priiusõst. Inemine, kiä tege är üte sammu priiusõ poolõ, tege jo järgmädse sammu viil pikembä ja kipõmba. Es lää inämp pall’o aigu, ku tekkü julgus tetä järgmädse sammu – kirotõdi ala stalinismi ohvridõ mälehtüsmärgi ettepanõkilõ, naati kandma sinimustavalgõt, panti hinnäst kirja Eesti Vabariigi kodanikus. Tahtmisõ välläütlemine tõi priiusõ tagasi inemiisile ja peräkõrd kõgõlõ riigile.

Tuust 35 aastaga tagutsõst pääväst pääle om egä aastaga 21. rehekuu pääväl õdagu kellä kuvvõ aigu tulnu Vabahussõa kalmõ manu inämb vai vähämb inemiisi, et mälehtä Vabahussõan hukka saanuid, anda avvu kõigilõ priiusõ iist saisnuilõ ja noilõ inemiisile, kiä 1987. aastagal võti kokko julgusõ uma tahtmisõ vällä üldä.

Tullusa Kaja

21. rehekuul 1987 Võro kalmuaia iin. Noorõ nõudva miilidsä käest seletüst, mille näid kalmuaida ei lasta. Pilt raamatust «Võru veri ei värise».

Huvi kõrral saa manu lukõ naist raamatist, midä om tarvitõt mälu värskendüses ka seo kirätüü man:

● Rindelinn Võru. Võro: Võro Instituut, 1999.
● Saar, Ain. Aktsioonide aeg 1987–1988. Saar Ain, 1998.
● Võru veri ei värise. Võru: Vaba-Sõltumatu Kolonn nr 1, 2007.