1896. aastaga lehekuun tähüstedäs ka Võrol pidolidsõlt tsaar Nikolai II kruunmist. Rahvalõ jaetas süüke ja juukõ. Seebitedü posti otsa pandas ülikund. Üts nutikas miis tuu tollõ peräkõrd alla, tä korjas karmani liiva täüs ja pruuk tuud ronimisõ man. Saa pall’o nall’a.
Inne I ilmasõta. Hakmanni Emmi om tiinjä piiretüsevabriku direktri Samsoni ammõdikortõrin, majan vabrigu kõrval. Tä sai kotussõ vast tuuperäst, et viina suuhtõ ei võta ja om ausa inemine, ei varasta vabrikust. A tüüandja kortinan tege tä hindäle salahuisi hoobis viinavanni. Illatsõmbal aol, ku tälle elo joosul mõnikõrd viinaklaas kätte tsusatas, tsilgutas tä tuust tsipakõsõ hindäle päähä ja ülejäänü jätt tõisi rõõmus.
Süküskuu lõpp 1914. Rahvas liigus larmiga vaksali poolõ, kost mõnõ tunni peräst piät minemä rong nekrutidõga. Hinnäst vinti joonu liinamehe, kedä saatva vanõmba, naasõ ja pruudi, lupasõ sakslasõ mütsüga maaha lüvvä. Maamehe tulõva väikumba seltskunnaga, mõni näist pudõnõs vällä Paju huulidsa maiust. Tuud huulitsat võinu tsaariaol kaunista verevide latõrnidõga, ku sääne kommõ mi maal olnu. Mindäs sõtta tsaari ja esämaa iist. Naidõ hulgan om ka Aleksandri, kink tõõnõ lats, õkvasündünü tütär Emilie-Rosalie sai õkva är ristitüs. Aleksandri saa vika ja koolõs Vinnitsä liina laatsaretin.
1918. aastaga märdikuu. Saksamaal võetas keisri maaha. Saksa vägi lätt är, üten noidõga osa paigapäälitsit sakslaisi, ka tiinjätütrigu Emmi tüüandjidõ pere. Timä jäetäs näide kortinat valvma. Võrro tulõ Punakaart, pääle nakkas Vabahussõda. Emmile ütles vahtsõ võimu paigapääline nõnamiis seldsimiis Leegen: «Panti saksu varra valvma? Sinno tulõs maaha laskõ!» Tuud siski ei tetä, Emmi lastas pia priis. Hoobis Võro punakaartlaisi juhi trehväse Eesti väki kätte, lastas maaha ja sugulasõ saava nä matta Rõugõ Jaani-Peebu surnuaia pääle. Emmi käü perän vabariigi aigu viil salahuisi Leegeni havvaplatsi pääl – iks jätse tä ello…
Vabahussõda 1919. Sõa aigu koolõs haigusõ kätte Liisa. Emilie-Rosalie ja veli August jääse vaesislatsis. Liinavalitsus aja asja, et latsõnda nimä Inglüsmaalõ, a õnnõs võtt ütsik tädi Emmi sõsaralatsõ esi üles kasvata. Ildampa võtt esiki näide perekunnanime Hank.
Egä süküs, kooni II ilmasõa alostusõni. Paju huulidsa parki järve veeren tulõva Petseri huulidsa päält sünagoogist Võro juudi uma kallendri vahtsõaasta pääväl (liikva pühä), et saia patõst priis. Tuusjaos viskasõ nä järve leibä. Rahvas kaes etendüst päält ja pruuv är arvada, miä sünnüs. Parki naatas kutsma Juudipargis.
Lugu lätt edesi
1935. aastagal Võrol sündünü Sipa Kalju (Kalju Sipp)
om kirjä pandnu kildakõisi kõnõlduist juttõst ja hindä mälehtüisist.
