Võromaa käsitüülidse teivä minevä kuu katõpäävälidsel koolitusõl kõrda kümme vokki ja plaanva no langa ketrama naada. Koolitust vidi Pärnumaa koolitaja Roosi Julika, kiä om juhendanu pia 100 voki kõrdategemist.
«Huvi säändse koolitusõ perrä tull’ Vahtsõliina käsitüüliidsi puult,» seletäs Vana-Võromaa käsitüükogo vidäjä Oja Vilve. Eesti rahvakunsti ja käsitüü liidu liikmil om egä aastak võimalus telli liidu kaudu üts mentorkoolitus ja säältkaudu löüdsevä Võromaa käsitüülidse voki kõrdategemise koolitusõ pakja.
Ku Oja Vilve Võromaa käsitüüliidsi hulgan vällä kuulut’, et sääne koolitus om tulõman, olli paari pääväga kõik kotussõ kinni pantu. «Koolitus oll’ mõtõld katsalõ inemisele, a meil tull’ kõrraga kümme huvilist. Õnnõs oll’ koolitaja Roosi Julika nõun kõik kümme uma hoolõ ala võtma,» seletäs Oja Vilve.
Käsitüülidse tulli ummi vokkõga, minkast mõni oll’ väega katski, mõni jäl kõrraligumb. Edimädsel pääväl võeti kõik voki jupõs vallalõ, puhastõdi ja vahatõdi är. Üüses jäeti voki kuioma. Ku mõni jupp oll’ puudu, tetti tuu kipõstõ mano. Tõõnõ päiv läts’ vokkõ kokkopandmisõ ja tüükõrda säädmise pääle. «Voki panti tävveste tasakaalu, et nüür ilosalõ pääl püsünü. Tuu võtsõ peris pall’o aigu ja mi kutsõmi tuud peenhäälestüses. A lõpus saiva nigu vahtsõ voki,» seletäs Oja Vilve.
Eräle kitt tä koolitusõ vidäjät Roosi Julikat, kiä mõistsõ kõik ilostõ selges tetä ja hoitsõ osaliidsiga pikkä miilt.
Üts koolitusõl ütenlüüjä oll’ rõivakunstnik ja käsitüüline Solmanni Janika. «Mu vokk uutsõ putitamist joba mitu aastat. No tull’ hää juhus kätte,» seletäs tä umma ütenlüümist.
«Mul hindäl oll’ logo vokiratas, ekämuudu katski. No sai kõik ilostõ kinni liimitüs ja tarvilidsõ jupi tettüs. Sai saagi, puuri, liimi, plommi. Koolitajal olli tähtsä tüüriista üten ja tä mõistsõ hääd nõvvu anda,» kõnõlõs Solmanni Janika koolitusõl tettüst tüüst.
Koolitaja Roosi Julika (verevä kampsiga) näütäs Solmanni Janikalõ, kuis vokki kokko säädi. Oja Vilve pilt
Midä sis Janika kõrran vokiga edesi plaan tetä? «Tii langa. Õnnõs mõista veidükese kedrada kah. Uma lamba villa tahas iks esi langas tetä, mitte suurdõ vabrikulõ viiä. Et ei kae õdakidõ telekat, a ketra langa.»
Ketramisõhuvi om ka kõigil tõisil koolitusõl käüjil. «Kõik nuu, kes voki kõrda teivä, tahtsõva jakus ka ketramiskoolitust. Lepsemi niimuudu kokko, et järgmäne kevväi, ku mul om võimalus jäl mentorkoolitus telli, proovi saia katõpäävädse ketramiskoolitusõ,» kõnõlõs Oja Vilve plaanõst.
Ütest as’ast om nii Oja Vilvel ku Solmanni Janikal tsipa hallõ kah. Kõik koolitusõst ossavõtja olli naasõ, a voki parandaminõ om sääne tüü, midä võinu rohkõmb mehe tetä. «A vast om asi tuu, et naisil om vaia seo tüüriist kõrda saia, hädä nõud,» löüd Solmanni Janika.
Rahmani Jan
Vokk inne ja perän kõrdategemist. Oja Vilve pilt
