Ku mitu tüüd poolõlõ om ja tunnus, et joud ega mudsu enämb kõgõst üle ei käü, om hää miilde tulõta ütelüst, mea mõnõ bussi külle päälgi kirjan, et aigu om. Mõnõl puul üldäs viil, et ku om vääga kipõ, sis tulõ veidü uuta, kooni tuu kipõ müüdä lätt, sis om jälleki hää rahulik.
Aga aig lätt ruttu külh, ei olõ medägi tetä. Mitte ennegi vanõmba inemise, ka noorõ küüsüse vahel, kas maakerä om õigõ nakanu rutõmb ümbre käümä vai.
Ammus tuu oll’, ku puu olli lehen ja ilm lämmi. Ja sis lätsi lehe kõllatsõs ja olli kah pea niisama ilusa ku keväjelt. A no omma lehe lännü ja kuusõ, pedäje ja kadaje, medä lämmäl aol ei näe, nakasõ enämb silmä. Panõt tähele, määne naidõ kuju om ja ku korgõ na omma. Märgutat, määne kuus os jõulus parembadõ kõlvanu.
Peas nuu jouluki ei tulõ. A veidü hallõ om, et nail pühil rahuligult tulla ei lasta. Ku varõmb ette tull’, et enne märdipäivä jo mõni ilutulõkõnõ palasi, sis tinavaasta es olõ viil hingipäiv ärä ollu, kui mõnõl puul poodin piparkoogitainas ja gasuurituutu letti lüüdi, ilupiltega kompvegipakõst ja iluküündleist kõnõlamalda. Kas nii tetäs hirmuga, et ku ma enne ei müü, sis ostõtas muijalt? A kaet taad janti esi kah, kratsit pääd… ja ostat õks mõnõ küündlekese, ilusa pakilehvi vai patareitulõga lumõmehe ärä. Ja tulõgi tunnõ, et odõt, medä viil kodu tuuma peat. Ja et ku tuud vai tõist pühis kütsä tahat, kas peat medägi jo valmis ostma. Lasõt hennest üten kisku ja usut esi kah, et omgi vaja rutada.
Nii et esi mi ajami kah henele utsinat pääle, et ruttu ja ruttu. No teedäki, rahvasuu ütläs ka jo nii, et aigu om, nikagu kipõs lätt.
Aga siski võinu põra enämb plaani petä. Kaemi aian ja mõtsan vai ka liinan rahuligumbalt ümbre, võtami lühembä sammu ja mõtlõmi tuu pääle, et käen om aasta kõkõ pümmemb, aga ka kõkõ rahuligumb aig. Tulõva ja lätvä jõulu, vahetami aastanumbri ja peami pitu. Viil mõni nätäl ja panõt tähele, et päiv jo pikemb… Ja varsti nakas taa trall jälleki pääle: kos siimne omma, määndse taimõ omma vaja ette külvä; kae, ku pall’u prahti lumõ alt vällä sulas; näet, puhma tahtva lõikmist.
Peami no huugu, sis ei käü vast maakerä kah nii suurõ huuga ümbre, ku esi mitu kuud ette ei elä. Tulkõ ega asi umal aol… vai veidükene ildamb.
Nõlvaku Kaie
