Ku mu latsõlats Hanna oll’ väikene, imetli ma vahel timä ütlemiisi ja naksi noid kirja pandma. Mineväaasta läts’ tiä ülikuuli tohtris opma ja ma lugõsi nüüd noid tarkuisi suurõ huvigõ.
***
Seimi köögin ja telekas mängse tarõn. Egä veidükese ao peräst karas’ Hanna tarrõ ja jäl süümä tagasi. Ütli sõs Hannalõ, et ku ma väikene olli, es või ma söömäst inne är minnä, ku kõik olli söönü. Hanna oll’ veidü vakka ja ütel’ sõs, et no mis vanõmbõ nuu mul säändse olli.
***
Hanna kuuldsõ ütspäiv raadiost, et Rootsin om egäl latsõl keskmidselt viissada mänguasja. Tiä küüsse peräst mu käest, kas tuu keskmäne roodsi lats õdaku uma viissada mänguasja paika kah pand.
***
Ütskõrd võtsõ imä Hanna tüü manu üten. Tuupäiv näüdäti kinufilmi saamõst, et kuis nä sõitsõvõ põhjapõtrugõ. Ma küüsse kotun Hanna käest, kas oll’ huvitõv kah. Hanna ütel’, et hirmus ikäv oll’, a ku tä olõs esi sõita saanu, vat sõs olõs olnu huvitõv.
***
Ku Hannal alas’ edimäne koolivaheaig, küüsse ma, kuis timäl koolin miildü. Hanna ütel’, et es olõki nii hirmus, nigu timä pelläs’.
***
Ütsõdak kõlist’ mullõ Hanna sõsar, et kõnõlgu ma Hannaga. Tull’gi sõs telefonitoru otsa väega hädidse helügõ Hanna, et oll’ solfedžon katõ saanu.
Pruuvsõ tedä ekä pite lohutõdõ. Kõnõli, et ma saiõ kah edimädsen klassin katõ, mis oll’gi jumala tõtõ.
A ütski jutt es avita. Hanna lubasi hinnäst är tappa. Ma küüsse sõs, et kuis tä tuud tege. Hanna ütel’, et saag hinnäst saiaväitsege poolõs.
Kiti perrä, et hää plaan, a ärku tiä toda Miku vai Miu man tekku, nuu omma nõrganärvilidse. A Ronjast ei olõ midägi, tuu and esi tõisilõ kassõlõ tappa.
Tollõ pääle läts’ Hanna helü joba herksämbäs ja peränpoolõ ütel’ tä, et kül tä tuu katõ kah är parandõs.
Alopi Ene
