Üte kangõlasõ avvusamba lugu

1918. aasta 4. joulukuu õdagupoolikul jõudsõ Võru-Petseri raudtiid piten liiknu paarikümnest ohvitserist ja kolmõkümnest koolipoisist priitahtligõ salk Nõnova küllä.

Salga iinotsan oll’ samast küläst Hööde talust peri kapten Vreemanni Friedrich. Timä imä kõrrald’ tulõjilõ õdagusöögi. Luuraja anni teedüst verevide tulõkist ja näide toetusõs olõvast soomusrongist. Sakslaisist sõamehe panni küläst padavai minemä, a jätivä tuu man eestläisile üte kuulipritsi.

Järgmädse päävä lõuna paiku oll’ kuulda auruveduri ähkmist ja nii ku soomusrong käänü takast paistu, anti nii kuulipritsist ku püssest kõvva tuld. Rong tõmmas’ hinnäst tagasi ja verevide dessanti es saiaki vällä saata. Nä lüüdi tagasi, võeti paar vangi ja saadi sõasaaki. Nõnova lahing oll’ Vabahussõa edimäne lahing lõuna väeliinil.

Lahingut juhtnu kapten Vreemanni Friedrich sündü Lasva vallan Nõnova külän Hööde talun. Opsõ Võru liinakoolin, leerin käve Vahtsõliina kerikun. Edimädse ilmasõa algusõn võeti tä Vinnemaa keiserlikku sõaväkke. 1915. aastagal lõpõt’ tä Petrogradi lipnikõ kooli ja timäst sai anniga sõaväeläne. Ilmasõan sai Vreemann staabikapteni avvukraadi ja tälle anti tasus kuus avvurahha.

Ku naati tegemä eesti rahvusväeossi, tull’ Vreemann hindä voliga 1. Eesti jalaväepolku, kon tä panti pataljoniülembäs. Pääle polgu lakjasaatmist ja Saksa okupatsiooni alostust kõrrald’ tä põrmandu all Kaitsõliidu tegemiisi, üteliidsi opas’ Võru gümnaasiumin võimlõmist. Päält Saksa okupatsiooni kokkusadamist pand Eesti aotlinõ valitsus Vreemanni Võrumaa Kaitsõliidu edimädses päälikus ja 1919. aastaga alostusõst 2. diviisi staabi komandandis.

Urbõkuun 1919 lei kapten Vreemann üten koolipoissõ rooduga lahingu Võru alt Rõugõ mõisani. Tä sai hukka 23. urbõkuul 1919 Rõugõ valla Suurõ-Ruuga külä all põllu pääl ja matõti Pindi surnuaida.

Kapten Vreemannilõ anti 1920. aastagal takastperrä 1. liigi 3. järgu Vabahusrist sõaliidsi tiinide iist.

1924. aastaga 12. rehekuul õnnistõdi Pindi surnuaial sisse Vreemanni Friedrichi mälehtüssammas. Võru Teataja kirot’ päiv ildamba:

Eila oli Pindi surnuaial wabadussõjas langenud kangelase Friedrich Wreemanni mälestussamba awamine. Wäike surnuaed oli rahwast tungil täis. Awamise talitus algas lauluga, millele Rõuge õpetaja Wiksi eestpalwe järgnes. […] Wabadussõjas langenute mälestamise komitee nimel tuletas maakonnawalitsuse esimees hra Kohwer pikemas kõnes langenud kangelase teeneid Eesti wabadussõjas meele. […] Au langenud kangelasele hüüdes paljastas ta mälestussamba. Seda pühamat ja ülimat momenti saatsid vägevad muusika helid ja tugev sõjariistade mürin. Sellele järgnes mälestussamba pühitsemise talitus, mida toimis õpetaja Martensen ja mis oli täis hõõguvat armastusetuld kangelase wastu. Pühitsemisele järgnes pärgade panek ametlikkude esitajate, endiste kaaswõitlejate, sugulaste ja sõprade poolt. Pärgi oli nii palju, et kalmuküngas nendesse kadus. Isamaa hümni helidel jäeti kalmuküngas, mis nüüd nägusa mälestussambaga ilustatud, jumalaga.

Samba edesidse käekäügi aviti mul siiä kirja panda Vreemanni sugulasõ Saarnitsa Vahur ja timä lell Tõnis. 1946. vai ka 1947. aastagal käve verevä as’apulga sammast uurman. Tuudaignõ Pindi keriguoppaja Puusempä Karl vist tiidse midägi, võtsõ avvusamba külest maaha Vreemanni bareljeefi ja käkse pastoraadi puukuuri kõotohu sisse är. Puusemp esi läts’ pakku ja käkse hinnäst 1948–1954 Vinne võimu iist. Tälle panti süüs mõtsavelju avitamist.

Sammas võeti jupõs vallalõ ja viidi Võrulõ tollõaigsõ kommunaalosakunna lattu. 1959. aastagal ilmu Tsooru mõisa parki matõtuidõ verevide soldanidõ havva pääle sammas. Tuus aos oll’ mitmit ümbrematmiisi tettü ja haudu nakati rohkõmb kõrda tegemä.

Võru rajooni sõakomissar Tatrik om allkirä pandnu aktilõ verevide soldanidõ haudu olukõrra kottalõ rajoonin. Tuu perrä oll’ Tsooru külä pargi vennashavva nr 15 saisukõrd sääne:

– om pant mustast graniidist samba kujuga mälehtüsmärk. Tagumadsõst külest, ülemidsest otsast om är sadanu tükk ja (sambal) om lohk 20–22 cm;

– puuaid om värvmädä;

– havvakundi omma tasatsõs tegemäldä, praht om koristamalda, lille ei olõ istutõt. Olukõrd vennashavva pääl om halv;

– aruandidõ perrä om hauda matõtu 40 võitlõjat, 1 ohvitsiir, seersantõ ni riamiihi 39.

Illatsõmb teedüs matõtuidõ kottalõ om tükü maad tasalikumb. Üten nimekirän om Pelisaarõ Pauli nimi, märkusõga, et tulõ uuri, kas tä mitte mujjalõ ei olõ matõtu. Ildamba om tä õks ütishauda arvatu. Umakaitsõ lask’ kodukotussõlõ alla visatu parašütisti politruk Pelisaarõ 1943. aastagal maaha. Ülejäänü omma 1944. aastal Tsooru ümbre hukka saanu ja ka ildampa ümbre matõtu. 1974. aasta teedüsse perrä om matõtuid 17. Õigõt nummõrd ei tiiä kiäki.

Saarnitsa Vahuri vanaesä Piitre oll’ Võru rajooni kommunaalosakunnan hobõsõmiis. Kommunaalilõ ja koolõlõ sai kohustusõs haudu iist huult kanda. Raha and sõakomissariaat. Es olõ rassõ kimmäs tetä, kost Tsooru parki pant sammas peri om. Tuusama «ärsadanu» tükü perrä. Sääl lohun oll’ Vreemanni bareljeef ja tegu samba edimädse külega.

Ku Eesti jäl vabas sai, naati pidämä plaani sammas tagasi tetä. Kaitsõliit võeti toes. Vahuri jutu perrä oll’ Tsoorun verevit ütsjagu uudistaman, et midä tetäs. Sammas tuudi Võrru. Teenindüskombinaadi Tamula havvasambatüükoda käve samba üle. Kirä ragusi Saarnitsa Tõnis esi, kaoma lännü Vabahusristi lask’ Vahur Tartun Eesti NSV tiidüisi akadeemiä spetsiaalsõn konstruiirmisbüroon vahtsõ tetä. Bareljeefi olõvat pääle suurt otsmist üles löüdnü Riitsaarõ Madis.

1994. aasta 10. märdikuul, ku Vreemanni sündümisest sai sada aastakka, õnnist’ keriguopõtaja Villenthali Laine vahtsõst sisse kapten Vreemanni Friedrichi avvusamba Pindi surnuaial. Kül katõkõrdsõst ülesilestämisest tsipa vähämbä, a siski ehtsä.

Alakirotajal om taa sambaga väiku köüdüs kah. 1967. aastagal võeti minnu taa samba man pioneeris. 1994 olli ma jäl samba man, a sis joba ku kaitsõliitlanõ.

Tennä: Saarnitsa Vahur ja Tõnis, Hütsi Aivo, Pindissõ Toomas, Tsooru inemise, Rahvusarhiiv.

Kroonmäe Aivar

Ausamba vahtsõst vallategemine 10.11.1994 Pindi surnuaial. Pildi pääl vabadusvõitlõja Plakso Samuel ja timä poig Enno. Kroonmäe Aivari pilt.