Seod nimme kand Eestin 43 inemist. Pandmisõ kotussit om kuus vai esiki säidse, kuigi hingelugõmisist paistus vällä õnnõ nelä mõisa vanan kiräviien nimi Rahha.

1809. aastagal Hurmi mõisan pand’ Kanepi Roth perekunnanime Rahha Kaagna Mihkli perrele. Mihkli perren oll’ neli poiga ja küländ varra jõudsõ seo nimi näütüses Põlva ja Viitinä poolõ.

Võrumaa tõnõ Raha suguvõsa tull’ Haanist Kokõmäe küläst, kon üts nime saaja oll’ joba inne kirän ku Raha Jakap (Rahha Jakkap). Raha Mikku olõ-i küll keriguraamatun nimmat, a osa nime saajist olli Jakapi vele Miku perrätulõja.

Võisiku mõisan (Kolga-Jaani) panti Rahha ütele Odiste külä suurõlõ perrele. Tartumaa üts Raha suguvõsa om Alatskivi mõisast, tõnõ tull’ Valguta mõisast Rannust (hingelugõmisõn Raha, keriguraamatun Rahha).

Kuvvõs nimepandmisõ kotus om Halliste kihlkunna Pornuse mõisa. Keriguraamatun om Rahha, a hingelugõmistõ kirutõdi Rahhw. Mulgi keelen om küll olõman sõna rahv ’trahv’, a tuud taa nimi ei tähendä, tähendüs om iks ’raha’. Hingelugõmisõn võlssi kirutõt nimi läts’ kah edesi ja om alalõ kujul Rahv (ütessä kandjat).

Või olla viil, et ütsik latsõga tütrik Raha Mari Välgitä mõisan Villändimaal oll’ erälde nimesaaja.

Kõik kotussõ, kon sõnast raha nimi saadi, omma Lõuna-Eestin. Sammamuudu om Lätin, kon lövvüs kah nimmi Naudiņš ’rahakõnõ’, Naudasmiķelis ’Raha-Mihkli’, Naudītis jt.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.