Paur (55 kandjat) om kuvvõn paigan tegünü nimi. Paurson (58 kandjat) om üte kotussõ nimi.

Baur panti 1809. aastal Kane­pin Sõristõ mõisa tallipoisilõ, kiä külh joba 1811 oll’ säält är lännü. 1820. aastal panti Paur Vahtsõliina mõisan ütele Pältri küläst peri suguvõsalõ, velli Piitre, Jaani ja Jakapi perrä­tulõjilõ. Kõik Pauri nime kandja elli 1826 joba muial, Viitka ja Tsäpsi külän, a Pältri külän om iks olõman kotus nimega Paurimägi – kas sõs varatsõmbast vai illatsõmbast aost.

Tartumaal panti seo nimi kujul Baur Jõe mõisan (Maarja-­Magdaleena). Villändimaal Suurõ-Kõpu mõisan kirutõdi hingelugõmistõ Pauer, a kerigu­raamatist tulõ vällä Paur. Tuud nimme om mõnikõrd kirutõt ka Pauri (9 kandjat). Lõuna-Pärnumaa Saarde Kärsu mõisan panti Paur ütele noorõlõ mehele, kiä hingelugõmisõn 1826 oll’ joba naabrusõn Voltveti mõisan.

Ainukõnõ Eestimaa kubõrmangu Baur panti Virumaal Kohtla mõisan. Sääl tulõ häste vällä keelemäng priinime andmisõl. Lauri talu pere­mehe perrele panti Laur ja tõsõlõ perrele sääl talun riimin nimi Baur. Tiiä-ei kas sääne nimevalik es miildü, egäl juhul om sama pere Jõhvi keriguraamatun hoobis tõsõ nimega. Kohtla mõisa Baur, Wihmann ja Tude omma keriklikult kõik Tude nimega, vast sõs ka umavaihõl sugulasõ.

Nimi tulõ saksa keele vana­moodulidsõst sõnast Baur, miä tähendäs ’talupoig’. Ku sõna oll’ maakiilde lainat, sõs kirutõdi tuud tugõva p-ga. Ao joosul om b-ga kirutamist veitüs jäänü, nimekujul Baur om kandjit alla kuvvõ. Täämbädse saksa sõna Bauer muudu nimme om Eestin rohkõmb: 143 kandjat. Priinime Puur (71 kandjat) alussõs om sakõst viil vanõmb sõnakuju, keskalambsaksa būr [buur], tähendüs om iks ’talupoig’.

Paursoni nimi panti Vahtsõ-­Nõo mõisan (üts algtalu, Reinu, om õkva täämbädse Elva liina lähkün). Nõo keriguraamatu näütäse, et nime saaja olli Pauri Andresse Jüri, Pauri Jaani Juhan ja Pauri Piitre Märt ummi perriga. Näile panti priinimi joba olõman Pauri lisanime perrä. Tuu tähendüs või olla iks sama: ’talupoja’. Priinimi kokku om sõs ’talupoja poig’. Paursoni nimme kirutõdi edimält taani muudu: Paursen. Kõgõ vanõmban priinimmiga personaalraamatun om nätä nii Paursen, Paurson ku üle mäkerdet nimekirotus, kon om tahet son-ist –sen tetä. Ildamb jäi ammõtlikus son-lõpp.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.