Kaplinski Jaani seldsi iistvõtmisõl peeti kirämehe mälehtüse avvus 20. vahtsõaastakuul tõist kõrda päivä, kon pääteemä oll’ timä luumisõga köüdet perändüs. Suurõ kirämehe loomingu sõbra saiva kokko Tarton Eesti kirändüsmuusõumin päälkirä all «Kaplinski tõlkõn ja kirju seen».

Kaplinski Jaani läsk ja perändüse hoitja Toometi Tiia kõnõl’ tuust, kuis kiränigu looming jakkas umma tiid: pääle kirämehe surma om trüküst tulnu kümmekund vahtsõt raamatut. Pääle seo om Kaplinskist ja timä kirändüslidsest perändüsest ilmunu umajago peegeldüisi trükümeediän. Teedä om, et nii-üteldä aholämmüste toukamist uutva pia viil itaalia- ja hiinakeeline tõlgõ, niisama Võro instituudi välläannõ, miä võtt kokko Kaplinski võrokeelidse ja -meelidse luumistüü päälkirä all «Kultuurist väläh om hää olla».

Kirändüsmuusõumin Kaplinski Jaani pääväl saiva huvilidsõ kuulda viil Haimovichi Gili arvamiisi tuust, kuis oll’ kirämehe luulõt heebrea kiilde panda, ja Väljataga Märdi mõttit Kaplinski vinne keelen kirotõduisi luulõtuisi eesti kiilde panõkist. Lange Anne oll’ uma ettekandõ jaos vällä kor’anu Kaplinski mõttõ tuu kotsilõ, määne om tõlkja osa ütest keelest tõistõ ümbrepandmisõ man.

Kaalepi Tiina iistvõtmisõl istsõ tsõõri juttu ajama Toometi Tiia ja Kaplinski kiräsõbra Kõusaarõ Kadri ja Õnnepalu Tõnu. Üts naist kirävahetuisist om joba trüküst vällä tulnu ja tõnõ välläannõ jõud pia raamadupuuti. Kiä taht Kaplinski luudust, kiili, niisama muust suuri ja tsillembit asjo pututavast mõttõilmast ossa saia, tuul mass neo vahtsõ raamadu lugõmislavva pääle nõsta.

Kaplinski pääväl kuulutõdi vällä ka timänimeline stipendium: 2000 euro suurudsõ toetusõraha saa inemine, kiä võtt Kaplinski loomingut uuri vai timä mõttit kuigi edesi vii.

Kabuna Kaile

Kaplinski päiv 2023. Püüne pääl omma Õnnepalu Tõnu, Kõusaarõ Kadri, Toometi Tiia ja Kaalepi Tiina. Kabuna Kaile pilt