Ildaaigu sai teedä uskmada uudissõid. Rõugõ vallan, kohe mitma aasta iist ka Mõnistõ vald manu panti, peedäs plaani, et suurõ kütte- ja rahakriisi peräst tulõs Kuutsil jo üle katõsaa aasta haridust andunu Mõnistõ kuul kinni panda ja koolilatsõ Varstudõ saata. Kooliga üten majan tüütav latsiaid võivat paigalõ jäijä.
Aga Varstun pandas rahvamaja kinni ja tuu maja sööklan om jo aastõid Varstu kooli latsilõ süvvä tettü. Kuutsi koolimajan jälleki kõrralik küük ja söökla. Kuis tuu asi mõtõldu om, ku sääne tükk tetäs? Kas kõgõlõ Varstu kooli rahvalõ nakatas Kuutsil süvvä tegemä ja tuud ega päivi sinna vedämä? Ja siit kandi latsõ peat kah kuigimuudu sinnä kuuli ja kodu tagasi saama. Kost nuu sõiduriista võedas ja mis tuu masma lätt?
Tühjäs jäävä majaga ollõv kah targõmbail päil jo plaani, et sinna võisõ hooldekodu tetä. Kiä tuud tegemä nakas mitma vai mitmakümne aasta peräst? Egaüts saa arru, et tuu ei käü nii, et tuud klassi sängü sisse ja omgi valmis. Päälegi ollõv jo põra Mõnistõ hooldõkotun tüüliisi puudus.
Latsiaia peräst, kohe nüüd järest latsi manu om tulõman, selle et kohapääl om nuuri peresid pall’u, tulõ maia kütta, niisama tuuperäst, et koolimaja, konh minevä sügüse suur remont tetti, är ei mädänesi ja taast viil konagi medägi saasi. Konh om tuu kokkuhoid, minkperäst mi kandi haridusõ andmisele vesi pääle tõmmatas? Mõnistõ koolin om põra opilaisi külh veidü alla viiekümne, a oppaja omma püüsümä jäänü ja hoitva vääga kokku. Nuu viis nuurt pedagoogi, kiä põra titaga kotun omma, tahtva kimmäde pea umma kuuli tagasi tulla. Ütsedä klassi lõpetaja omma Eesti parõmbaide gümnaasiumõ sisse saanu ja tuu om koolilõ vääga korgõ näütäjä.
Kuutsi koolimajan om võimalik ka mitund pilli oppi. Muusikapesä oppaja omma kõik uma ala asjatundja, huviliisi om 25, nuist mõnõ käävä ka kauõmbast. Latsiaia suurõmbõile ja kooli vähämbeile käü pidutantsuoppaja. Taa kõik kokku om haridus ja kultuur. Kas see mi kodukotus ei olõki pääle tuu, ku umast vallast suurõ valla viirmine nulk tetti, enämb taad väärt?
Kõgõ lihtsamb om medägi ärä lahku ja viil laabsamb om tuud tetä sis, ku kant nuile võõras, kel voli käen otsusta. Aga alasi peat toolõ ka mõtlõma, mis paari aasta peräst saa. Ku noorõ latsiga pere nii-üldä jalguga hääletäse ja muijalõ koliva? Kost sis tulõ valda raha, minkperäst põra pääst segi mindäs? Noore omma jo massumasja.
Põra, ku muust enämb pall’u ei kõnõldagi ku kriisist, peat siski mõtlõma, kas tahami, et perän meid viiuputus võisõ tulla. Ja pääle mõistusõ om jo olõman ka söa ja söämetunnistus.
Kas saa medägi viil pästä, ku mi hulganõ häält nõstami?
Nõlvaku Kaie
