Seol nimel om Eestin 45 kandjat. Tegünemise kotussit oll’ katõssa.

Harglõ kihlkunna Saru mõisan sai seo nime Pundsalt peri suguvõsa, tegeligult Pundsa Piitre poig Ants ja Piitre veli Jüri Tammi talun, mõlõmba ummi perridega. Pundsa Andsu poig Jaan Kalkun sai olla üts noist, kinka kottalõ käü salm «Pull oll’ pusk’nu Pundsa Jaani…».

Vahtsõliina kihlkunna Kivikülän, minkast pääle külä mõisas muutmist sai Loosi mõisa nurm, panti priinimi Kalkun Kivi Kaarli (Karl) perrele.

Viil panti seo nimi Laiksaare mõisan Saarde kihlkunnan, Vana-Põltsamaa mõisan, Metstaguse mõisan Järvämaal, Matsalu mõisan Läänemaal ja Pagari mõisan Virumaal. Egäl puul taa edesi es lää, näütüses Kantsi mõisan Muhu saarõ pääl panti seo nimi katõlõ vanalõ popsiperrele, kost inämb latsi tulõman es olõ.

Huvitav om Vana-Põltsamaa Annikvere külän pant nimi, selle et nime saaja oll’ joba inne Kalkuni Jani poig Rein (ka tuu priinimi kuuli arvada vällä). Inemise vällänägemise võrdlõminõ kalkuna, tõistmuudu üteldült kul’uga võisõ sõs joba rohkõmb ku 200 aastakka tagasi moodun olla.

Võrumaal käänetäs taad nimme Kalkuna. Laulja Kalkuna Mari om peri Saru mõisa suguvõsast. Näütlejä Kalkuna Karl oll’ peri Vahtsõliina Loosi kandi suguvõsast. Näil käve sama edenimi üle põlvõ, nikagu näütlejä esä, kiä oll’ kah Karl, pand’ umalõ pojalõ nimes Karl Gustav.

Sõna esi tulõ baltisaksa sõnast Kalkun [kalkuun]. Tuu ummakõrda om lühendüs alambsaksakeelidsest kalkunsche höner ’Kalkuta kikka’. Kuigi kalkun om peri Ameerikast, arvssi sinnä jõudnu õuruuplasõ, et nä omma Indian ja küll varsti ka tii Kalkuta liina üles löüdäs. Sama põhjusõ peräst om esäne kul’u vinne keelen индю́к ja imäne индю́шка – indialasõs kutsutu. Inglüse keelen Türgü nime pruukminõ – turkey – om vähä keerulidsõmb lugu.

Üts huvitav priinimi, miä panti Türi Laupa mõisa Vanaõue sanna popsiperrele, om Kalkotohn. Tuu om tuusama Kalkutta-Hahn ’Kalkuta kikas’ vahtsõmbast saksa keelest maakiilde mugandõdult.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.