Eesti Rahvakultuuri Keskus pidä Eesti vaimlidsõ kultuuriperändüse nimistüt, kon kogokunna saava tutvusta umma elävät kultuuriperändüst. Kokko om nimistün 125 põhisissekannõt, noist 18 omma Vanalt Võromaalt.
Nimistü põhimõttõ omma peri UNESCO vaimlidsõ kultuuriperändüse kaitsmisõ konventsioonist, miä panti kirja 2003. aastagal Pariisin ja miä 2006. aastagast om masva ka Eesti Vabariigin.
«Tuu om teedüssekogo, kohe kantas sisse Eestin põlvõst põlvõ edesi antu tiidmise, mis omma kogokundõn alalõ püsünü. Nimistühe jõudva nuu as’a, mis täämbädsel aol periselt alalõ omma,» kõnõlas nimistu kotsilõ Eesti vaimsõ kultuuriperändüse nõvvokogo liigõ Eichenbaumi Külli, kiä üten abiliidsiga om tennü Võromaad pututavit sissekandit.
Toda, määndse as’a või nimistühe kanda, otsustas Eesti vaimsõ kultuuriperändüse nõvvokogo kimmide tunnussidõ perrä. Ku löütäs, et asi passis kultuuriperändüse nimistühe, tulõ esitäjäl valmis tetä sissekannõ, kon om perändüse seletüs, aoluulinõ tagapõhi, arvaminõ elojovvu kotsilõ ja egäsugumanõ lisateedüs.
«Algusõst pääle om olnu küsümüs, kas üts kokkolepe vai konventsioon saa midägi kaitsa vai hoita. A paistus, et iks saa. Ku asi om nimistüle pantu, sis tuu om uhkusõ asi ja tuul nakkas parõmbalõ minemä. Kuigi seletämädä moodul om nimekirjä saaminõ asjulõ väke mano andnu. Ei olõ inämb tuud ohtu, et nä häädüse,» löüd Eihenbaumi Külli.
Määndse as’a võinu Võromaalt viil nimistün olla? «Palkmaja ehitüs. Tiidmine, kuis maia rako, ei olõ parhilla, ku eloviis kõrrast liinalikumbas muutus, kah’os häste vanaesält pojalõ ja pojapojalõ edesi lännü. MTÜ Vanaajamaja mehe omma perädü tüü är tennü, et taad tiidmist ja mõistmist siiä tagasi tuvva. Nä omma pall’o koolituisi tennü ja inemiisi vällä opanu,» seletäs Eichenbaum.
Rahmani Jan
Nimistüle Võromaa sissekandidõ tegijä ja Eesti vaimsõ kultuuriperändüse nõvvokogo liigõ Eichenbaumi Külli. Rahmani Jani pilt
Vanalt Võromaalt omma nimistüle kantu:
• kõotikkaminõ ja kõomahla juuminõ
• kodoollõ tegemine
• kuuritsaga kalapüüdmine
• lastukatussõ tegemine
• lastukorvõ kudaminõ
• lambavillast käsitüü tegemine
• lesodõ tarvitaminõ majapidämiisin
• Lindora laat
• rahvameditsiin Vanal Võromaal
• siini korjaminõ ja süümine
• suidsuliha tegemine suidsusannan
• Vana-Võromaa savvusannakombõ
• sõirategemine
• Teppo tüüpi lõõdsa tegemine ja mängmine
• Vana-Võromaa puhtõkombõ (sh ristipuu)
• Vana-Võromaa rahvalaul
• vikatiga haina niitmine
• võro kii
Täpsempä saa Vana-Võromaa sissekandit uuri aardõsi rahvakultuur.ee/2020/03/30/vana-voromaa/ päält.
