Seo aasta alost’ illos vahtsõnõ tähtpäiv. 30. vahtsõaastakuul tähistedäs eesti kirändüse päivä. Tuu om päiv, kon kõnõldas kirändüsest ja kiränigu saava lugõjidõga kokko.
Mul oll’ hää miil astu üles Mõnistõ koolirahvalõ. Terve kuul oll’ kokko aetu ja ma looda, et mõnigi koolilats sai tsipa julgust mano, et kirändüse luumisõs ei piäki midägi väega keerolist mõtlõma ja kirotama, avitas tuust, ku mõistat nätä ja kirja panda egäpäävätsit asjo hindä ümbre.
Võrol Kreutzwaldi muusõumin astõva tuu päiv üles Ehinä Kristiina ja Sepä Silver. Rahvas es mahu saali är. Ehinä Kristiina kõnõl’ umist kokkoputmiisist Võromaa ja võro keelega ja löüdse, et seo tähtpäiv võinu olla lustlik ja rõõmsa. Õigõ jutt.
Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja
