Seod nimme kand Eestin 310 inemist. Pandmisõ kotussit om hingelugõmiisi perrä 19, noist säidse Mulgimaal. Kõik kotussõ Saarõmaast Võrumaani omma lõunaõdagu puul, Järvä- ja Virumaal seod nimme es tegüne. A täämbä kaomisõ piiri pääl nimi Pulga om keriguraamatin just Jõhvi ja Võnnu kihlkunna nimi.
Mulgimaast pääle naatõn omma tähtsämbä kotussõ Hallistõn Abja ja Penuja, viimätsen panti priinimi Pulga talu perrä. Seo nimi panti ka Karksin ja Pollin. Helmen panti Pulk Pulga talu perrä Kärstnän (levisi ka Murikatsi) ja Jõgevestel.
Tori mõisa Päästale külä Pulk panti Päästa-Pulga talu perrä. Saarõmaa kolmõst nimepandmisõst kats omma alalõ püsünü – Torgu mõisan (kuningriigin) Pulga talu perrä ja Sandla mõisan Pühä kihlkunnan kah Pulga talu perrä. Parlaki eläs Saarõmaal suhtõlidsõlt kõgõ rohkõmb Pulkõ.
Läänemaa katõst kotussõst (Märjamaa Sõtke ja Lääne-Nigula Uugla) viimätsen panti priinimi joba inne säändse nimega Pulga Jürile ja timä naasõlõ. Rapla Ohekatku Pulk panti kah joba olõman nimega Pulga Mihkli ja Hansu perrile.
Ringiga tagasi Tartumaalõ tullõn omma nime tegünemiskotussõ Äksi kihlkunna Sootaga ja Rõngu kihlkunna Uderna mõisa. Või-olla, et ka Ahja ja Kurista Pulga omma kujul Pulk alalõ püsünü.
Võrumaa Pulk panti Vana-Roosa mõisa Suulätte külän. Suulätte Jüri ehk Pulka Jürri oll’ esiesä, kooldõn 1802. aastagal umbõs 60-aastanõ. Timä kats poiga Juhan ja Hint ummi latsiga veivä nimme edesi.
Pulga Jüri talun oll’ elänü ka Pulga Kerstna ja 1826 elli viilgi timä poig Hindrik uma perrega. Nimä saiva priinimes keriklikult Siidra ja hingelugõmisõn Werret ’värät’. Edevanõmba Isidori perrä pant nimi jäi pääle, pruugitas nii kujju Siidra ku Siider.
Tuu, et tõsõ Pulga-lisanime kandja saiva tõsõ priinime, näütäs, et Pulga nimi oll’ Suulättel küländ vana, innembi peris talunimi ku lisanimi. Ülepää omma talunime Pulga Eestin häste vana ja inemisi om kõgõ niimuudu kutsut. Joba keskao lõpun 1538 om Tal’na liina aotlidsõ kaitsõ ala võet Hannus Pulck, Tal’na kodanikõraamatun 1570 om kirän Hans Pulck.
Kimmäst alusnimme seolõ nimele lövvet olõ-i, a suumlasõ, kinkal omma kah priinime Pulkka ja Pulkki, arvasõ et nime alussõs om keskaignõ Fulca (~ Fulco ~ Folke ~ Fulke). Nii olle üts piiskopki, kedä 12. aastasaal Taanist Eestimaad ristmä saadõti, tunnõt ku Fulco. Nimi om kõrralinõ germaani nimi, sõnast folc ’rahvas’. Tiiämi jo sakslaisi, kink nimi om Volker, Volkhardt, Volkmar jne. Ku seo nimi lainati, sõs muutu õdagumere keelile võõras f-helü sõna algusõn p-s: *Polk ~ Pulk.
Muiduki või vana olla ka lihtsäle sõnast pulk saad lisanimi. Et tuu nii om, näütäs levik Läti poolõ pääl. Pulk käü mulgu ette ja läti keelen tuu päämidselt nii omgi, puļķis vai paigapäälsen varjantsin pulka tähendäs kõgõ edimält punni, anuma pulka. Lätin omma olõman ka priinime Puļķis ja Pulka. Mi Pulga nime Mulgimaa levik ja Hallistõ nimi Kaljapulk näütäse keeleliitu Lätiga.
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
