Vinne aig. Tsiberist eluga päsnü katõ pojage lesknaanõ, mu meheimä, sai Seli sanatooriumin tüüd. Ütel pääväl tull’ postimiis loteriipiletiid pakma. Oll’ ütelnü, et ommaki viimädse ja neid ei olõ pall’u.
Meheimäl ettekandja palk, noh, teedäke määne. Nii jätsegi tä nuu piledi võtmaldõ. Kül ostsõ kõik viimädse üts köögitüüline, kelle tütrel oll’ suur pere. Tä oll’ kirutanu piletiile pääle eski nime. Tütre pilet võitsõgi Volga. Oh määne kärä vaiksõn külän!
Uudis läts’ ku kulutuli kavvõmbalõgi ja pia ilmu rikas miis, kes piledi hindäle ostsõ. Üle masmisõst kah es tetä salahust. Oll’ jo aig, ku autust saadi õnnõ unistõ ja vahtsidõ hind oll’ pall’u odavõmb ku puulpidutsil. Lihtsä inemine es saa nuist kumbagi hindäle lubadõ.
Panga Milvi
