Üts õdak sõitsõ rongiga Tal’nast Tartu poolõ. Aknõst paistu joba keväjäne ilm. Rong jõudsõ Tapalõ. Kai aknõst vällä ja näi pilti, miä kinnit’, et kevväi om tulõman.
Üts nuurmiis ja neio olli väega kõvastõ ütstõõsõ ümbre kinni võtnu. Paistu, et poistõrahvas tahtsõ rongi pääle minnä, a tütrik hoitsõ tedä kinni. Hoitsõ-hoitsõ, poiss õks pruuvsõ minnä, a tütrik es lasõ täl käest vallalõ. Ja juhtugi niimuudu, et rong pandsõ ussõ kinni ja sõitsõ minemä. Poiskõnõ jäigi maaha.
Tuu pildiga tull’ hindä nuurusaig miilde: ku õks tütrigu mano sait, es ihna säält är minnä. Ja ega es olõki kohegi kipõt: võisõt olla õdagu, üüse ja hummogu ülevän, pääasi, et saanu kuun olla.
Tuu omgi luudusõ säädüs, et imäne vali hindäle esäst. Ku kaia luudusõn ümbre vai ka luudusfilme, sis näet, ku pall’o võitluisi pidävä umavahel esädse. Imäne kaes toda päält ja löüd esätside hulgast hindäle kõgõ sobivamba vai kõgõ tugõvamba, kiä passis suu jakkamisõs. Mi, inemise, võimi mõtõlda, et olõmi tõistsugudsõ, a periselt omma instinkti inämb-vähämb sama miä tõisil eläjil. Egä naistõrahvas vali miihikar’ast hindäle tuu vällä, kiä om timä jaos kõgõ parõmb ja kellega tä saa kõgõ parõmba peräntulõja. Sääl piät klapma viil pall’o as’a, nii lõhn ku tunnõ ku kõik muu, miä sinnä mano käü.
Vahepääl mõni meesterahvas om kõnõlnu, et tä võtsõ naasõ. Tuu aja minno naarma: tühjä sa võtsõt, ku sinno ei olõs võetu, olõs sa täämbädseni poissmiis olnu. Ei lasõ ütski naanõ hinnäst võtta, ku tä nõun ei olõ.
Edesi vei mõttõlang minno latsõpõlvõ, ummi vanõmbidõ mano. Esä oll’ kümme aastat külmäl maal ja imä uutsõ tä är. Ku esä säält külmält maalt tagasi tull’ ja nä vahtsõst kokko saiva, oll’ näil hää läbisaaminõ. Es näe ma es tülütsemist es pahanduisi. Ku esä tõnõkõrd saigi minkagi nakkama ja imä tahtsõ mõnt kõvõmbat sõnna üteldä, võtsõ esä mõnõ tüüriista kätte ja läts’ kohegi kavvõmbalõ tüüd tegemä. Mõnõ ao peräst läts’ imä tälle perrä ja tagasi tulliva nä ümbrekaala kinni hoitõn.
Tuusama rongijaama-pildi ja ummi vanõmbidõ pildi kokkopandmisõga sai mu jaos viil kõrd kinnitüst, et armastus võit maailma. Midä kõvõmbidõ sa umast kõgõ kallimbast inemisest kinni hoiat, toda õnnõlikumb ja parõmb om elo.
Pindmaa Aigar
Ettevõtja Pindmaa Aigar märgotas tan ilmaasju pääle tsipa tõsõ nuka alt, ku hariligult kaema harinu oltas.
