Ku Võro naanõ Kahru Tiina 11. mahlakuul doonoripääväle verd andma läts’, naksi vereandmispunkti tüütäjä tedä äkki kallistama, kinksevä rohilidsõ teki ja klaasist avvokarika. Tull’ vällä, et 27 aasta joosul om Tiina 100 kõrda verd andnu. Seo oll’ joba 101. kõrd, peris ümärik tähtpäiv oll’ eelmine kõrd kuigi tähelepandmalda müüdä lännü.
Verd naas’ Tiina andma 1996. aastaga lehekuun. «Üts tüüseldsiline kutsõ minno üten ja ma lätsi hurraaga,» tulõtas parhilla finantsjuhi ammõtin Tiina miilde. «Mu uma vanaimä oll’ kah kõva iinkuju, tä oll’ meedik.»
Peris edimäne vereandminõ es lää Tiinal vipõruisilda. «Meesterahva, kellega üten verd anni, kõnõli mullõ, et perän vere andmist näet tunnõli lõpun valgust. Naksigi tuud ette kujotama ja ütekõrraga oll’ mul pilt silmist lännü ja minno turgutõdi nuuskpiiretüsega üles,» seletäs Tiina. Ildampa ei olõ täl midägi säänest vereandmisõ man ette tulnu.
Tiina veregrupp om Eestin kõgõ harilikumb – A+. Tuu tähendäs, et säänest verd lätt ka kõgõ inämb vaia. Eestin käü verd andma õnnõ umbõs kats protsõnti inemiisi. Tuud om veidü, nii et tohtriil tulõ mõnikõrd verest puudus. Üte kõrraga võetas vereandja käest 400 milliliitret verd, nii et kokko om Tiina verd andnu päält 40 liitri.
Mehe võiva Eestin verd anda egä katõ kuu takast, naasõ egä kolmõ kuu takast. Nii om noid, kiä 100 kõrda vai inämb verd omma andnu, küländ veidü. Noidõ vereandjidõ nime, kiä omma rohkõmb ku 100 kõrda verd andnu, esitedäs ka presidendile tiinidemärgi välläandmisõs.
Mille Kahru Tiina verd andman käü? «Periselt om mul umakasu mängun: egä kõrd tetäs sääl vereanalüüsi ja säält saa ma teedä, et mul om tervüs kõrran. Päält vereandmist tunnõ ma hinnäst häste ja saa kipõstõ ria pääle tagasi. Ja ku ma saa vereandmisõga kellelegi hääd tetä, sis tuu om viil kõgõ parõmb.»
Rahmani Jan
