Tõsõ kundi otsast. Luujarahva hengeelo

Ildaaigu oll’ huvitav võimalus kävvü nätäl aigu Põh’a-Küprosõl üten Ehinä Kristiina, Sepä Silveri ja Seppel-Ehinä Lyga. Mu jaos opas’ säändsen seltskunnan olõminõ parõmbalõ tundma luujainemiisi hengeello.

Näi lähkült, kuis sünnüs looming. Kristiina võtsõ valgõ paprõ, läts’ mõnõkümnes minotis vähä kõrvalõ ja tull’ tagasi kümnesalmilidsõ luulõtusõga. Ku tä tuu ette lugi, olli sääl seen nii tõsidsõ mõttõ elost ja olõmisõst, ilost ja valust. Luulõtusõ sündümise nägemine oll’ mu jaos ime. Mõtli, kuis mõnõlõ inemisele om antu võimõ panda sõnnu sisse kõkkõ toda, miä mi ümbre om. Niimuudu, et alostusõst lõpuni mõtõ alalõ püsüs.

Et provva Ly tähist’ tsõõrikut sünnüpäivä, otsustimi tetä väiku grupiga luulõõdaku, kon kõigil oll’ võimalus ette lukõ määnegi uma lemmikluulõtus. Tuu päävä hummogu tull’ Silver uma ukulelega hummogusöögile ja võtsõ viie üles. Tuupääle ilmu vällä üts hotelli teenindäjä ja ütel’, et näil om köögin üts Pakistanist peri miis Musafar, kiä mäng väega häste rubabi (lauto muudu muusigariist). Silver kutsõ õkva tuu Pakistani mehe kah õdagu pilli mängmä.

Tull’ väega esimuudu õdak. Loeti luulõtuisi, mängiti pilli ja tunti ütstõõsõst rõõmu. Kuna provva Ly mõist türgi kiilt (Põh’a-Küpros om türgikeeline), sai paigapääline rahvas timä tõlkmisõl luulõõdagust ossa ja kõigil lätsi silmä helkämä ja meele lahkõs.

Om suur müsteeriüm, kuis kultuur liit inemiisi ja pand näid üttemuudu hengämä. Säändsen keskkunnan kaosõ är kõik murrõmõttõ, oldas õnnõ periselt kunsti seen.

Peräst kuuli, et rubabimängjä Musafar sai päält mi õdakut paiga pääl tuntus. Arvada ei kolista tä edespite inämb nii pall’o köögin anomidõga, a mäng tollõn perädü ilusan hotellin küläliisile pilli. Läbi esierälidse juhussõ sai üts rahvakunstnik tulla rahva ette ja näüdätä, midä tä periselt mõist.

Tuu nätäl andsõ mullõ pall’o inämb arvosaamist, miä sünnüs kunstiinemiisi seen ja määne om loomingulinõ palaminõ. Ja ku nä tõnõkõrd midägi äkilist vällä ütlese, sis ma tiiä, et tuu ei olõ üteldü kellelegi halva peräst. Nä armastasõ suurõ palamisõga seod kiilt ja paika ja maad, kon mi elämi. Meil tulõ olla väega tenolik, et säändse inemise mi keskel omma.

Pindmaa Aigar

Ettevõtja Pindmaa Aigar märgotas tan ilmaasju pääle tsipa tõsõ nuka alt, ku hariligult kaema harinu oltas.

UMA Leht