Küläpillimiis oll’ Raudsepä Gustav (1882–1935), kiä pää-as’aligult mängse kannõld, a mõistsõ ka sõnnuga mängi. Tihtipääle tekk’ tä sõprulõ-sugulaisilõ kingis luulõtuisi. Gustavi pojatütär Rebäse Juta sai Villändin kultuuriharidusõ ja mänge akordioni, innekõkkõ rahvamajjun ja perrepidudõl.
Peris viiulivirtuoosi olli Ermeli Eduard (1913–1990) ja Toomõ Bruno (1887–1969), kiä mänge küläsimmaniil, rahvamajjun ja ka perrepidudõl. Koolilatsõn kuuli näide klassikalidsõ muusiga otsmiisi. Täämbädse aoni mäletä, kuis nä ütenkuun esiti Mozarti «Väikut üümuusikat». A tuud kül ette ei tulõ, et nä noodist mängnü. Ermeli Eduardi viiulimängu saat’ pidudõl hariligult Nurmetalo Ella duurkandlõ pääl. Küläpillimiihi oll’ viil tõisigi, näütüses Lepiku Rudolf ja Puusepä Tuljo.
Raudsepä Vambola
