Pühäpäävä, 7. lehekuul pidi Tal’na võro selts umma kõrralist keväjäst suurkoko. Nigu õks, oll’ suurõlõkogolõ kutsutu küläline. Ütenkuun laulti võrokõisi laulõ ja anti vällä avvokirju. Tal’na võrokõsõ saiva tunda ütist tunnõt.
Ere lugi ummi luulõtuisi ette ja timä kogost saiva tõõsõki huvilidsõ lukõ. Pildi pääl lugõ raamatut Ere koolisõsar Berendsen-Korþetsi Kersti.
Muusikalist aoviidüst pakk’ seokõrd ahoküdset duo ummist seldsi liikmist: Annusveri Karin ja Soka Olev. Klavõri pääl mängse näidega üten Aija Jaan. Duo kand’ ette tunnõtuid-tutvit laulõ, minkalõ Müürsepä Külli oll’ võrokeelidse sõna tennü.
Suurkogo pääväplaanin oll’ seokõrd ka viiä teedüs edimädsest võrokõisi kongressist pääliina võrokõisini. Mi, seldsi volimehe, ollimi kongressil kolmõkõisi: mi esinaanõ (kedä kutsumi ka presidendis) Müürsepä Külli, kiränik ja aokiränik Raitari Inga ja ma esi kah.
Andsõmi seldsirahvalõ teedä, et süä läts’ lämmäs, ku kongressil õkva pääle Eesti hümni laulõti Kõiva Inda kirotõdut laulu «Mu latsõpõlvõ Võrumaa». Tuu laul om ka mi seldsi hümn ja tuuga alostami kõiki ummi suurõmbit kokkosaamiisi.
Ma es saa jättä hepotamalda uma loosungiga: «Esämaa ja imäkiil, kavvas-kavvas jäägu viil!» Tei tuu ekstra kongressi jaos ja jäti peräst kingitüses Võro instituudilõ.
Raitari Inga oll’ üts ütetõistkust inemisest, kiä valiti Võro kongressi vanõmbidõ kokko. Inga kõnõl’gi edimädsest vanõmbidõ kogo kuunolõkist. Tunnustus Ingalõ sai seldsi puult ka avvokiräga är märgitü.
Müürsepä Külli lugi meile ette ka uma sõnavõtu kongressil, miä alas’ pääle niimuudu: «Hüä põlisvõrukõsõ, välisvõrukõsõ ja võrukõisi sõbra! Mi olõmi Tallinast ja mi… toetami tävvega nii võru keele ku meele ku Võrumaa alalhoitmist. Tuu mõtõ om mi Tallina võru seldsi põhikirängi seen. Kõik mi tegemise Tallinan tuginõsõ noilõ sõnnulõ. Seldsi tüükiil om võru kiil. Tiätritrupp Tungõl tege võrukeelitsit näütemänge, ansambli Liiso repertuaar om puhtalt võrukeelinõ. Võru keele kirändüsligun kohvitarõn arotami kõkkõ kah õnnõ uman imäkeelen. Näpotüütsõõr Nopõnäpo tegelese Võrumaa mustritõga. Olõmi iholt ja hengelt võrukõsõ, tuu om mi sisemine olõmus.»
Nii mi tan Tal’na võro seldsin hoiami umma kiilt ja tuu man saami lahuta ka miilt. Peräst istmist lätsimi tõistõ tarrõ ütentuuduid haukamiisi maitsma. Oll’ hüvä ütenhengämine.
Ilosat keväjät kah teile kõigilõ!
Plumanni Kaja-Riina, Tal’na võro seldsi kultuuriministri
Seldsirahvas Tal’na võro seldsi keväjädsel suurkogol 7. lehekuul 2023. Plumanni Kaja-Riina pilt
Luu autor Plumanni Kaja-Riina uma loosungiga, mille tä ekstra võrokõisi kongressi jaos vällä märkse ja valmis tekk’. Berendsen-Koržetsi Kersti pilt
