Neo nime (Jagomägi – 50 kandjat, Jagomäe 40 kandjat) omma tegünü päämidselt Võrumaal Vaabinan pantust nimest Jagomä. Tõnõ võimalus om Harjumaa Jõelähtme kihlkunna Ülgase mõisa, kon panti Jagomae. Alla kümne kandjaga vahtsõn kiräviien varjantsi (topõlt a-ga) Jaagomäe ja Jaagumägi omma päämidselt Ülgase nimest saadu, kuigi kirutamisõ varjantsi Jaagomäe tulõ ette ka Vaabinast peri nime man.
Vaabinan, parla Haidaku külän om olõman Jaagu talurühm. Nimi om saad edevanõmbast Jaak. Kuigi 17. aastagasaa lõpu kaardi pääl omma sääl tõsõ nime, sobis varahampa, 1627 ja 1638, mainit Markusõ Jaak häste kõgõ edimädse nime andjas. Tuu Jaagu velle poig vai pojapoig Hans om andnu nime Hansi küläle.
Üte Jaagu talu man, kon 1820. aastil panti priinimi Peddaja, om Pedäjämägi. Viil 1940. aastil om tuud mäke kutsut Jaagumägi (Jaagumäe päält om Võru liin nätä). Tõsõ Jaagu talu man om äkiliidsi perviga viil korõmb Jaanimägi. Sääl talun, mink mõisakirju nimi oll’ Jaagu-Jaani (Jago Jani) pantigi seo nimi edimält Jagomä, 1850. aastaga hingelugõmisõst pääle Jagomäe.
Jaagu Jaani keskmädse poja Jaani latsõ veivä nime lakja ja sääl harun om toimunu nime muutminõ nimetäjä käänüsse kujulõ. Poig Jaani poja Iisaku peret om Rõugõ ja Vahtsõliina keriguraamatin naat joba tsaariaigu kirotama nimekujuga Jagomägi. Poig Jaani üts noorõmbit poigõ Kristjan Jagomä jõudsõ rändämisega vällä Misso kanti, kost om peri üts täämbäne kimmäs perekund, Regio mehe Jüri ja Teet ni Imäjõõ lodjakua miis Priit. Näide nimi om iks kah Jagomägi. Siin oll’ lugu nii, et kats Kristjani poiga, Oskar ja Eduard, muudi uma nime eestistämisel ammõtlikult Jagomä > Jagomägi, a näütüses Jüri esäl Evaldil pidi nimi muutuma nii, et riiklikku akti maha es jää.
Tõsõn Eesti otsan, Jõelähtme kihlkunna Ülgase mõisa Rebala külän omma olnu õkva säändsesama nime edenimmini vällä. Ka sääl om olnu Jaagu-Jaani (Jago Jani) talu, peremiis Jaan ja pantu priinimi, mis edimält oll’ perekunnanimmi pandmisõ raamatun Jagomae ja keriguraamatun Jagomäe. Marja Kallasmaa om seo nime man olõtanu köüdüst üte häste vana nimega veidikese õdagu puul, Assakun, 1241 Taani hindamisraamatun Jacomeckæ. Tuu om vast sõski pall’o pakut, selle et Ülgase mõisan panti ka tõisi mäe-lõpuga priinimmi: Katkomae ja Nairimae. Ülgase nime man tulõ ette ka keriklikku kirutamist nimetäjä käänüsse kujul – Jagumäggi –, kost on tulnu täämbäne harv nimi Jaagumägi.
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
