Nimel Rüütli om Eestin 233 kandjat, nimel Rüütle 23 kandjat. Nimel Rüütel, midä tan läbi ei kaia, om 555 kandjat. Nigu alanpuul vällä tulõ, om mitmit kotussit, kon edimält pant Rütli vai Rütle om muutunu eesti kiräkiilses nimes Rüütel.
Sõnavaraga om nii, et võru keelen om seon sõnatüübin üldistet umastava käänüsse kuju nimetäjäs käänüsses. Kiä? – rüütli, Kinka? – rüütli, Kedä? – rüütlit. Vai e-ga rüütle, tuu om kah Lõuna-Eestin harilik. As’a muut kiriväs võimalus, et ütskõik kon Eestin es piä priinimi olõma nimetäjä käänüsse kujul, võisõ olla ka umastava kujul, näütüses inne olnu talunimega üttemuudu.
Ranna mõisan Kodaveren panti Rüütli talu perrä Rütly. Kerikligult kirutõdi sää algusõst pääle Rüütli, miä omgi reegli perrä kiräpilt ka vanan kiräviien – ku silp oll’ kinniline, näütüses -t oll’ silbi lõpun, tull’ pikk -ü kiruta katõ tähega.
Aakre mõisan Rõngun panti Rüitli, miä näütäs seo lainsõna ütte võimalikku välläütlemist – mitte pikä ü-ga, a üi-ga rüitli. A Rõngu opõtaja naas’ tuud kirutama tal’na keele muudu, edimält Rütel, perän vahtsõn kiräviien Rüütel.
Viil panti seo nimi Vaalumõisan Sangastõn. A Tartumaa ja üteliisi täämbädse Põlva kõgõ suurõmba suguvõsa nimmiga Rüütli ja Rüütle tulõva Võnnu kihlkunnast. Sääl oll’ kotussit kolm: Kurista mõisa, kon nimi Rütli om ilustõ üllen ka 1826. aasta hingelugõmisõn, Vahtsõ-Kuustõ mõisa Leevi külä (Rüütle talu joba 18. aastasaal) ja Ahja mõisa Kärsä külä (1826 Rüter).
Järvämaal panti priinimi Rütli Roosna-Alliku mõisan (vana lisanimi Rüter) ja Eivere mõisan. Virumaal panti seo nimi Rägavere mõisan, iks talunime perrä. Ka sääl kirutõdi 1782 Rütri Hans.
Võrumaal Vana-Antsla mõisan panti üten Rüütli talun pererahvalõ Rütle [rüütle]. Urvastõ keriguraamat nakas’ pruukma tal’na keele muudu nimekujju Rütel. Nii om säält tulnu päämidselt täämbädse nime Rüütel kandjit. Antslast peri Rudolf Rütle läts’ siseministri man nimme eestistämä ja olõs nigu saanu paprõ, et vahtsõnõ nimi om Rüütle, Urvastõ personaalraamatudõ om nii sisse kannõt. A Riigi Teataja lisan ilmu vahtsõnõ nimi kujul Rüütel. Geni perrä omma perrätulõja nime Rüütel kandja.
Kõgõ keerulidsõmb nimelugu om Võrumaa õdagupiiri päält Kaagjärve mõisast. Sääl Kitsõ Hendu perrätulõjilõ pant nimi om hingelugõmisõn 1826 Hüzeitli. Tuu om selgele ümbrekirutamisõst tulnu viga ja õigõ nimekuju om hingelugõmisõn 1834: Hüreitli. Noore mehe Piitre, Jukk ja Ott omma ümbre kolinu Karula mõisadõ ja sääl hingelugõmisõn 1834 hoobis tõsõ nimega: Rüitlenne. Karula personaalraamatun om kirän hoobis lihtsamb nimi: Rüütle. Manu om kirutõt, et hingelugõmisõ nimi om Rüitlenne.
Nii om meil tegemist kolmõ eri nimega, minkast kats lätsi edesi, nimmil Ruitlane ja Ruitlane-Rüütli om kummalgi pia kümme kandjat. Ma märgi, et idee näide kolmõ nime takan oll’ iks üts ja tuusama, mi lihtsalõ ei tunnõ tuuaolist sõnavarra küländ häste. Kuigi Vahtsõliinast om üles kirutõt sõna rüütläne ’rüblik’, või tuu iks tulla kujundligult rüütlit vai ratsamiist tähendäväst sõnast. Nii et *rüütläne vai ’*rüitläne olõssi iks tuusama kiä om rüütli. Sõna tähendüs 19. aastasaa talurahva keelen oll’ kõgõ edimält ’piirivalvur, ratsamiis, kiä pidi vahti piiri pääl vai mererannan, ratsalla postividäjä’, a muiduki olli olõman ka muu seo sõna tähendüse.
Kiä om sõski *hüüreitli? Määnegi rüütli, määnegi ratsamiis tä om, võrdlõ kas vai saksa sõnna Vorreiter ’iinratsutaja, edesalga liigõ’.
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
