1. kiri
Seiklüs nakkas pääle
Joba aastit om mul mõttih keerelnü üts suur unistus – minnä vaihtusopilasõs avastama mõnt ummamuudu ja põnõvat riiki, oppi tundma vahtsõt kultuuri ja kiilt ja saia rohkõmb teedä seo ello ja illo täüs maailma kotsilõ. Midä ma kõik aig olõ tiidnü, om tuu, et ma taha minnä. A kohe minnä? Kae tuu oll’ joba rassõmb küsümüs. Kõik riigi tundu üttemuudu põnõva ja esimuudu.
Ku minek oll’ joba kimmäs, sis mõtli perrä ja sai arvo, et taha minnä kohegi, koh om kõik tõistmuudu ku Eestih, et saanu hüpädä tävveste vahtsõhe ello, mis pakk egä päiv üllätüisi, välläkutsit, vahtsidõ mõttõviise ja kombidõ avastamist ni and mullõ võimalusõ läbi vahtsõ kultuuri tundma opmisõ jouda lähkümbähe maailmast arvosaamisõlõ. Päält säändse järeldüseni joudmist jäi mullõ pikäst riike nimekiräst silmä Tai ja läts’ õkva hinge, tundu õkva kõgõ õigõmb riik, miä kõkkõ seod pakku saanu.
Joulukuuh tei haridusligu opilasvaihtusprogrammiga YFU (Youth For Understanding) lepingü ja päält kolmõ kuud kõvva toetajidõ otsmist saigi vaiaminevä summa kokko. 21. piimäkuul sai mino suur seiklüs pääle naada. Alosti umma tiikunda Taimaa poolõ üteh tõõsõ vaihtusopilasõ Irisega ütetõistkümne tunni pikkudsõ linnusõiduga.
Roosadõ aknõrõividõga minibuss
Ku lõpus Tai pinna pääle maandumi ja linnujaama ussõst vällä astõmi, pahvat’ meile vasta kuum ja niiskõ troopilinõ õhk. Meid võtsõ sõbraligu naarahtusõga vasta YFU Tai tüütäjä. Istõmi roosadõ aknõrõividõga minibussi, minkal ruul hoobis tõõsõl puul ku Eestih. Pruuvsõmi kinnütä nii häste, ku andsõ, katskidsõ turvavüü (paigapäälse siin turvavüüd ei pruugi) ja alostimi kipõtii pääl kihotõh sõitu läbi tundmalda liina vasta tundmalda seikluisõlõ. Ku aknõst päävänõsõmisõst hilkavit Bangkoki pilvelahkjit kaimi, es tiiä mi viil periselt, et seost naarahtuisi maast saa mi kodo kümnes pikäs ja avastuisi täüs kuus.
Luidsa ja kahvliga süümine
Ku kolmõpääväne aastaga algusõ seminär läbi sai, ollimi joba saanu edimädse tiidmise tai kultuurist kätte, opnu luidsa ja kahvliga süümä, seigelnü kuuma päävä all suurõh templih ja saanu sõbras tõisi Taihtõ tulnuidõ vaihtusopilaisiga Saksamaalt ja Itaaliast. Ollimi valmis egäüts umah tsihih üle suurõ Tai riigi lakja lindama ja kõik umma esimuudu aastakka alostama.
Ma alosti hotellist sõitu kõgõpäält uma kooli poolõ, kost mu vaihtuspere pidi mu pääle võtma ja kodo sõidutama. Kats oppajat tulli mullõ vasta ja mi istõmi suurdõ autobussi, koh mullõ õkva pakuti ka suuh sulavit puuviljo, miä omma Taih tähtsä osa söögist.
Naarahtava näo
Suurõ naaru saatõl naksimi sõitma, samal aol kõnõldõh maast ja ilmast ja oppõh nii tai ku eesti kiilt.
Plaanitust katõtunnitsõst sõidust sai siski kuikimuudu pia nelätunninõ tiikund, selle et mi autojuht käändse mitu kõrda võlss tii pääle ja kõgõ lõpus kävemi viil üteh suurõh templih, restoraanih ja viimätses kohvikuh, koh sai helleroosa papagoiga juttu puhku ja jõõ tasalikku juuskmist silmädä.
Ku ütskõrd kooli mano joudsõmi, uutsõ meid iih auto, koh seeh istõ mino armsa vaihtuspere. Ka tuust autost kai mullõ vasta naarahtava näo ja ma tundsõ, et olõ sinnä perre väega oodõt. Tuul hetkel ma viil es tiiä, ku lühkü aoga või tävveste võõras pere umas perres ja tävveste vahtsõnõ riik umas kodos saia.
Jüvä Hellä
