Kangsti küläselts kõrrald’ piimäkuu perämädsel pääväl liikmise- ja sanna-aastalõ pühendedü käügi, kohe kogusi päält 20 huvilidsõ.

Pia säidse verstä pikä rännü pääl Kangstist müüdä küläteid Korgõpallu näütsi lahkõ perre meile savvu- ja tõistsugumaidsi sannu. Näimi pia kümmet sanna, ka väega väikut savvusannakõist, ja saimi teedä, et väikun perren tettigi kõik õnnõ hindä tarbõ perrä. Inne käüki teimi kambaga ka mõnõ viha, kohe köütsemi sisse kolmõ sorti kõoossõ, väeliidsi taimi ja häid sõnnu. Noid vihtu kinksemi umalt puult kuun tenusõnnuga sanna näütäjile.

Tii pääl laulimi, kõnõlimi noorõmbilõ umal aol Korgõpalu kandin peetüist ägedist pitõst ja põnõvist juhtumiisist. Käügi lõpõtimi Riimi talun, kon lahkõ pererahvas oll’ meile kuumas kütnü kats aastat tagasi ehitedü mätäskatusõga suidsusanna. Talun oll’ ka Soomõ sann ja autukäru pääl tuudi kohalõ kilest sann. Nii oll’ meil võimalus hinnäst sannuta peris kolmõn sannan, tsukõlda lumbin ja laulda lõõdsa perrä sanna- ja ütislaulõ.

Opsimi noorõmbilõ sannakombit ja teimi savvusanna avvustamisõs laulu. Tuu lõppi nii:

Hoitkõ õks mi vannu kombid,
teretäge sannakõist…
Halutuujat, lõunaluujat,
sannahaldjat tennäke!
Sann and tervüst, väke, jõudu,
toda hindäl suuvi võit.
Maha mõskõ saat sääl halva –
haigusõ ja tõbõ kah.

Visseli Malle

Õnnõligu käüjä omma jõudnu Riimi talu lämmäs kütetü suidsusanna ette.