Seol nimel om Eestin 32 kandjat. Pandmisõ kotussit oll’ kolm, a Vana-Võrumaa suguvõsa om kõgõ suurõmb, ku mitte esiki ainukõnõ, miä alalõ om jäänü.
Kanepi kihlkunna nimepandmisõl 1809 sai perekunnanime Sellits Möldre Juhani pere Valgjärve mõisan. Tuu Juhan oll’ periselt peri Lilli mõisa Toodsi talust parhilladsõn Osula külän, nii et noorõn põlvõn oll’ tä Toodsi Juhan, Lilli mõisa kubjas ja kuulmeistre. Valgjärvele jõudsõ tä uma perrega 1794. aastagal. Arvada või, et Möldre Juhan (Mölder Juhhan) es olõ tä mitte möldre ammõti peräst, a tuuperäst, et timä varahadsõmb herr oll’ Sõmmõrpalu ja Lilli mõisa herr Möller, tä oll’ niiüteldä Mölleri miis.
Praost Rothi pantut priinimme kirutõdi ka viil 1819 Sellits, aastagast 1829 kirutõdi Sellis. Hingelugõmisõn 1834 kirutõdi Carl ja Hans Sällitus, Juhani poja. Siist nakkaski pääle nime tähendüse mõistminõ.
Om teedä, et Roth pandsõ priinimmi sõnavara perrä ja tõnõkõrd pruuksõ ka sõnnu, midä tä löüdse raamatist. Näütüses ammõdivele Georg Gottfried Marpurgi «Weikenne oppetusse nink luggemisse Ramat Tarto ma-rahwa kooli laste tarbis» (1805) oll’ täl nimmi valimisõl kimmäle abis. Marpurg kirut’: Nellikümmend kattesa wakka keswa ehk nisso om üts sölletus keswa ehk nisso. Taa sölletus vai sällitus om täämbädsest keelest kaonu sõna sälitüs, suur salvõtäüs villä, nelikümmend katõssa vakka ehk vähämbäst kats tonni, saksa keelen Last, minkas mõõdõti villä näütüses laiva lastmisõ man. Ma kahtlusta, et nigu iks võistlõja keelemiis, tahtsõ Kanepi Roth Rõugõ Marpurgist õigõmbalõ kiruta ja kirut’ uma ärtundmisõ perrä Sellits. Seo olõssi sõs *[sellit’s] vai *[sällit’s], sälitüs säändse keele muudu, kon üteldäs loots’k ja ker’kokell.
Seo mu arvaminõ või ka võlss olla. Vähämbä vilämõõdi vakk, külümit ja tuup olõ ei Kanepi priinimmis saanu. Miä olõssi altõrnatiiv? Sõna seletüs? Tuud sõnna ei olõs Roth ilmangi kujul Sellits kirotanu. Tulõtis sõnast sällütämä? Et nigu Juhan olõs tunnõt sällütäjä olnu, määnegi *sällütüs? Esiki Juhani virkust vai laiskust hindamalda om selge, et Roth es panõ Kanepin üttegi hinnangut andvat priinimme. Säändsit panti külh, a tõisin kotussin.
Harjumaal Rae mõisan oll’ priinime Sellis lugu lihtsamb. Tuu sai Selli Sandre Mart, nime andnu Selli talu oll’ Limu külän. 20. aastagasaa alustusõn oll’ küländ veidü inemisi, kiä Rae mõisa nimme edesi vei. Sellis panti ka Järvämaal Kuie mõisan, a kuuli sääl vällä.
Perekunnanimel Selis om kuus kandjat ja taa om saad eestistämisel. Seo vahtsõ nime võti Harjumaal pantu priinime Schmeidt kandja.
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
