Eetilidse tiidüse abiga tettü saavutusõ ja tulõmi tiinvä inemiisi ja ütiskunda
Ildaaigu käünü jandal latsilda naisi uurmisõ ümbre tõi tiidüse, eetiga ja tiidüseetika arotusõ suurõmba rahva ette. Hariligult jääse sändse vaiõlusõ tiidläisi vaihõlõ, a no küsüs suur hulk harilikkõ inemiisi, midä ja kupall’o piässi nä tiidüsest ja eetikast tiidmä.
Kutsõ uuringuhe või tulla egäleütele, tuuperäst tulõ ka egäleütele kasus tiidüse eetiliidsi nõudmiisiga kursin olõminõ. Või jo paistu, et tiidüst tegevä targa tiidläse kongi kavvõn ja mullõ tuu ei putu. Sõski mõotas tiidüs inemiisi egäpääväst ello. Lihtsämb om tuust arvo saia, ku märgimi sändside tiidüs-tehnoloogiliidsi edenemiisi pääle, miä mi egäpääväello mõotasõ, näütüses nutitelefon, eelektriauto, arstiroho.
Periselt võtami mi ku kodanigu kõik aig ossa esisugumaidsist tiidüsega köüdetüist tegemiisist. Mi käest küsütäs teedüst, mi vastami küsütlüisile, meil tegünes egä päiv teedüst ja andmit, miä saava alussõs tiidüslige tulõmuisi luumisõlõ.
Inemiisi tiidüsest ossa võtminõ om väega tähtsä, säälhulgan näütüses küsütlüisile vastaminõ, selle et tiidüslik tiidmine avitas mi ello parõmbas tetä. Ilma hariligu inemise abilda om pall’osiid tähtsit küsümüisi väega rassõ, ku mitte ilmvõimalda tiidüsligult uuri. Tan om tähtsä uurja ja uuritava kuuntüü, miä sais usaldusõ pääl.
Tuusjaos, et usaldust väärt tiidüst tetä, piät tiidläse kinni pidämä korgist eetiliidsist normõst. Egä inemine võissi naid teedä. Tähtsä om tuu, et vastutus uuritavit kaitsa om tiidläse olgõ pääl. A ummi õiguisi tiidmine avitas kimmäs tetä, kas konkreetne tegemine om õks tiidüslik ja kas tuu pääle mass umma aigu raisada.
Vabatahtlik ja tiidlik ossavõtminõ
Edimäne põhimõtõ ütenhaardmisõ man tiidüstüühte om tiidlik ja vabatahtlik ossavõtminõ. Tuu tähendäs, et uuringuhe kutsja piät andma sullõ ausa ülekaehusõ teemast, tsihist, võimaligust kasust ja ohost, miä uuringuga üten käü.
Ossavõtja privaatsusõ kaitsminõ
Uuringu tegijä piät kõrraldama nii, et ossavõtja privaatsus olõs kaidsõt. Tuu tähendäs isikuandmidõ kaitsõ üldmäärüse ja säädüse perrä käümist nii teedüsse kogomisõ, uurmisõ ku ka turvalidsõ hoitmisõ man.
Ossavõtjalõ tulõ anda teedä, määnest teedüst kor’atas, määne om korjamisõ tsiht, kon, kuis ja ku kavva teedüst hoiõtas, kiä saa andmilõ mano ja kas teedüst pruugitas ka tulõvigun (ja ku pruugitas, sõs kiä ja mille).
Keerolidsõmbidõ uuringidõ puhul tulõ uuringust ossavõtjalõ teedä anda, kas uuringulõ om võet eetigakomitee luba ja ku om, sõs määne komitee tuu oll’, kiä uuringulõ lua and’. Eetigakomitee lupa om vaia näütüses sõs, ku ossavõtjidõ kotsilõ küsütäs kas delikaatsit andmit vai kor’atas näide kotsilõ väega pall’o teedüst. Delikaatsõ andmõ omma näütüses etniline vai rassiline periolõminõ, poliitilidsõ, usulidsõ ja filosoofilidsõ arvamisõ, biomeetriline teedüs, tervüseteedüs ja teedüs seksuaalelo ja sugulisõ tõmbõ kotsilõ.
Õigus ossavõtmisõst är üteldä
Uurmisõst ossavõtminõ olõ-i kohustus. Inemisel om õgal aol õigus uuringust är üteldä. Ku tuu om vastamiilt – näütüses ei miildü küsümüse vai tegünes tunnõ, et küsütävät teedüst hindä kotsilõ vällä anda ei taha –, või uurmisõst är üteldä ka sõs, ku seo joba käü. Ärütlemise põhjust ei piä uurjalõ seletämä.
Ku perän uurmisõst ossa võtmist saat teedä midägi, minkperäst tahat uma ossavõtmisõ tagasi võtta, om sul ka tuusjaos õigus. Kõrraligu tiidligu nõunolõki paprõ pääl om kirän, ku kavva ja määndsil tingimüisil saat uma nõunolõgi tagasi võtta ja pallõlda teedüs kistuta. Meelen tulõ pitä, et tuu ei pruugi olla inämb võimalik nimeldä teedüsse puhul. Nimeldä om tuu teedüs, midä ka uurja ei suta inemise isikuga kokko panda.
Kõgõ või küssü seletüisi, hariligult omma annõdu ka kontakti, kohe kirota vai kõlista. Tähtsä om, et uurmisõst ossavõtja saa täpsehe arvu, minka tä nõun om.
Või juhtuda, et tahasi uuringu kotsilõ tagasisidet anda. Tuud mass tetä kas uurjalõ hindäle vai tiidüsasutusõlõ, kost uurja peri om.
Tiidüsel om inemiisi vaia
Kõigist naist tähelepanõkiist ja hoiatuisist huulmalda tahassi lõpõtusõs kinnütä, et inemiisi ossavõtmist tiidüsest om väega vaia. Küsümüse tuust, midä inemise näütüses vahtsist tehnoloogijist arvasõ, avitasõ noidsammu tehnoloogijit inemisesõbralikumbas tetä. Küsümüse, kuis inemise umma egäpääväello eläse, avitasõ parõmbas tetä näütüses riigi teenüssit.
Eetilidselt tett tiidüs avitas hoita mi usaldust tiidüse vasta. Eetilidse tiidüse abiga tettü saavutusõ ja tulõmi tiinvä inemiisi ja ütiskunda kõgõ parõmbahe.
Parderi Mari-Liisa, Tarto Ülikooli eetigakeskusõ tiidrü
Tammelehe Anu, Tarto Ülikooli eetigakeskusõ tiidrü

Parderi Mari-Liisa ja Tammelehe Anu
