Sõidi minevä puulpäävä autoga Kesk- ja Veere-Võromaad pite ümbre. Oll’ mõnõn paigan tegemist. Taivan paistu suvinõ pääväkerä ja tõisi autosõitjit oll’ veidü.
Äkki näi: kats jalgrattamiist sõitva tii pääl. Tsipakõsõ ao peräst jälki kats rattasõitjat. Sis jäi silmä kats last, niisama jalgrattidõ sälän.
Ja rattasõitja es lõpõki är. Näid es olõ muidoki pall’o, kokko vast kümme, a silmä nimä jäivä ja tundu, et näid oll’ tuu päiv vällä tulnu inämb, ku ma muidu olõ nägemä harinu.
Kõgõ perämäne sõitja oll’ uma ratta pääle säädnü pääle seenekorvi ka spinningu.
Paistus, et Võromaa inemise nakkasõ kõrrast inämb (vahtsõst)avastama, kuimuudu umahindä kundijõvvu ja edevanõmbidõ tarkusõ abiga parõmbalõ toimõ saia. Ja tuu om peris tarvilinõ tarkus.
Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja
