Opireisi tsihis oll’ kor’ada kogõmuisi, midä rannarahvas om tennü uma kultuuri hoitmisõs, ja kuulda, kuis käü sääl kandin roodsi keele oppaminõ. Egän paigan kõnõldi umist rahvarõivist, kukki noidõ kandminõ ei olõ egäpääväne. Ummi vannu tandsõ opatas latsilõ ja oppajilõ.
Täämbädsel pääväl om avvu seen latsi pillimänguoppus – mängitäs hiiuroodsi kannõld, mink mängmise traditsiuun om vahtsõst ellu herätet. Tuu kandi umal keelel ehk vanal roodsi keelel om viil õnnõ üts kõnõlõja, a koolin saa oppi riigiroodsi kiilt. Noaroodsi rannarahva keele ja kultuuri hoitjas om päämädselt kujonu teküs Rannaroodsi muusõum Haapsalun.
Tävvendüskoolituisi tugõ Eesti Rahvakultuuri Keskus.
Fastrõ Mariko
Keelepesäoppaja Haapsalun Iloni Imedemaal. Fastrõ Mariko pilt
