Seol nimel om Eestin 37 kandjat, nime vannamuudu kujul – Krevald – om kandjit viil rohkõmbki – 47. Priinimi algkujul Krewald panti õnnõ ütele suguvõsalõ Urvastõn Vahtsõ-Antsla mõisan. Tuudaigu elli nime saaja Soe, Kiisa ja Kubja-Hinni tallõn. Nime saanu neli velle olli Toku Hanni (Tokko Hain) poja.

Mille näile seo nimi panti, olõ-i lõpuni selge. Küll om teedä, midä nimi tähendäs. Saksa keele sõna Krähe [kree] ’varõs’ ja Wald ’mõts’ andva kokkupantult ’Varõsmõts’. Õkva samma muudu om saksakeelidsest kotussõnimest Krähenholm ’varõssõsaar’ saanu eesti kotussõnimi Kreenholm Narvan.

Kas *Varõsmõtsa võisõ olla Toku Hanni mitteammõtlik lisanimi, midä kirja es panda? Vai oll’ *Varõsmõts määnegi kotus näide kodu lähkün? Toku Hann es olõ peri parhillatsõst ammõtlikust Toku küläst (vanast Ala-Toku), a Toku järve veerest Kraavi lähkün. Tokko, Kenk ja Krewald omma kolm priinimme, midä Urvastõ opõtaja om personaalraamatun tuu külä man märknü, Krewald Hanni kõgõ vanõmba poja Mihkli nime man.

Valgust hiit priinime motiivi pääle vanõmb personaalraamat (1797–1800), kon Mihkli man om märgüs, et tä om Koll’u (Koljo) mõtsavaht. Koll’u mõtsavahikotus oll’ ildamb tunnõt ku Piirivariku mõtsavahikotus. Vast om sõs ka mõtsanimi vahetunu? Uhtjärve küläst lõunahummugu puul oll’ vanast Vaarastõ külä. Olõs peris loogilinõ nime muutuminõ: *Vaarastõ mõts > *Varõsmõts > Piirivarik (selle et om Vaabina mõisa piiri pääl).

Eestistämisel omma Kreevald Jõgeval ja Krevald Valgan võtnu vahtsõ nime Kalvet. Kreevald Tartun om võtnu Eamets. Nime Krevald kandja Sangasten omma võtnu Kuusmets, Vahtsõ-Antslan Kaara ja Kraav, siseministri man ja Kahkva vallan Kiviloog.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.