Tere, hää Uma Lehe lugõja. Kirota teile, kuis mul seo jõuluaig läts’.

Mõtli, et veenü õigõ Eestimaa latsilõ kinke ja kompvekke. Seokõrd mul abiliidsi es olõ. Lumõhelbekene tüütäs nüüt Saksamaal, ollõv sääl üten verevide latõrnidõ uulitsal. Vast sis müvväs sääl eelektripirne ja laelampõ.

Pässäpiku naksiva jäl põllumiihis, kasvatasõ määndsitki hainu, mis ullis tegevä.

Topõ sis koti ai-pottõ ja sam-sunkõ täüs ja naksi Vinnemaa kaudu minemä. Piiri pääl olliva püssämehe vastan, nii tull’ mul laivaga minnä.

Mere pääl tull’ kõva torm ja põdrakõsõ ossõndi puul laiva täüs. Mul andsõ jupp aigu kraami.

Nigu laiva päält maaha sai, nii jäl püssämehe platsin. Ütlivä, et mu riil om kimmätüs ja ülekaeminõ tegemädä. Ja põtrul ollõv suvõkabja all ja mul määndsegi lõhna man.

Tahtsõva minnu õkva platõ pääle viiä, a tuu plaan jäi näil poolõlõ. Ütli näile, et sis ei tulõ ütski jõuluvana kunagi näide latsilõ ja latsõlatsilõ kinke tuuma.

Sai säält sadamast tulõma ja lätsi müüdä poodist, kon ussõ pääl suur silt «Väikese taksi päävä!». Ma pelgä pinne joba latsõst saani, ku üts mu püksiperse lahki tõmmas’.

Tõsõ poodi pääl oll’ silt «Suurõ mammuti päävä!». Es lää ma sinnä kah sisse, astus viil mõni jala pääle.

Järgmädse poodi man kraaksõva määndsegi tsirgu: «Suur saak ja suur saak!»

Edesi tull’ puut, kon oll’ must riidi. Es julgu sinnä kah minnä, äkki om puut mustlaisi täüs, petetäs viil viimäne raha vällä.
Sis tull’ silt «Hullu päävä!». Mul om üts tutva jõuluvana, kiä, ku viina võtt, lätt kah pääst ullis.

Tulli är Võrolõ ja lätsi Suu pääle Juudi puuti. Säält osti kompvekke ja sokulaati. Tsipa külmärohto võti kah. Lätsi sis Võro turu pääle, sääl sai kott õkva triiki egäsugumast tarvilist kraami täüs.

Jagasi kingitüse latsilõ lakja, näil oll’ väega hää miil. Ja ku vanajummal viil tervüst and, sis tulõ tulõvaasta vahtsõst.

Jõuluvana Elmo

Reimanni Hildegardi tsehkendüs