Kultuur om kõgõ parõmb sõariist, miä avitas riiki kaitsa.
Võrokõsõ omma umma kultuuri kõgõ hoita mõistnu.
Eestläne om vindsõ, pikä meelega ja rehkendäjä. Inne tulõ tükk maad timä varbidõ pääl trampi, ku kostus edimäne «ai» vai tä varba iist är tõmbas. Õnnõtusõs omma täämbä iks viil ilma pääl murõligu ao: hummogupoolinõ naabri mülläs Ukrainan veritsempä ku kunagi varrampa, päält tuu viil värski Gaza sõda. Perämäne tõmbas õdagumaiõ tähelepandmisõ Ukraina-Vinne sõa päält är. Terve Euruupa ei usu iks viil, et Ukraina poolõ valiminõ om ainukõnõ õigõ variants. Imelik külh, a näid tulõ tuud uskma härgütä. Päält tuu om eestläne väega lahkõ, abivalmis ja sääne om ka timä valitsus, a mitte peris otsani vällä.
Om rida kotussit, kon mi ei näe lahkust, kõnõlõmada abivalmidusõst, ja esiki katõkõnnõni jõudminõ paistus ilmvõimalda. Näütüses putut’ mineväaasta (ja ka edespite!) pall’osit lõunõeestläisi väega valusalõ Nursipalu polügooni laembastegemise plaan. Sääne kirvõmooduga asjo ajaminõ valitsusõ puult om armõdu lähküle nägemine. Kinotiatri «Võru stuudio» tuuvasta näüdäs’ väega ilosahe ja ausalõ, kuis võrokõisilõ tulõvanõ aig paistus. Kaitsõvõimõ olõ-i õnnõ hiidütüs- ja laskmisriistu kokkoostminõ, a ka tuu, miä sünnüs mi rahva süämen ja pään. «Pall’a sõariistaga» om külh paslik päälkiri rumala komöödiäfilmi jaos, a taa ei passi Eesti Vabariigi kaitsõvõimõst kõnõlõmisõs.
Ands’akul moodul saa valitsusõ lahkõolõminõ otsa Eesti Rahvusringhäälingun (ERR), kon Raadio 2-n panti kinni hulk saatit. Säändsit, kon saatõjuhi saiva saatõ iist veidemb ku katskümmned eurot ja teivä tüüd missioonitundõst. Argument oll’, et taa raadio om mõtõld noorilõ, a ti, kullõja, olõ-i jo inämb noorõ. Ja poliitiga nuuri ei huvida, mille muido kattõ ka populaarnõ arvamissaadõ «Olukorrast riigis». Nä olõssi võinu lihtsäle muuta Raadio 2 tunnuslausõt: «R2 – vana ja vaba!» ja mitte kiäki ei olõssi esiki är pahanu.
Kirsis tordi pääl või pitä ETV päätoimõndaja Oru Urmasõ otsust mitte laskõ eetrihe perämäst ossa Kinotiatri õdagudsõ vüündi nal’a- ja satiirisaadõt, selle et taa es ollõv nal’akas, a õnnõ salvav. Ma arva, et tuu om kah salvav, ku ERR ei kannada inämb hindä arvõlt nall’a. A peräkõrd olõki-i tan inämb minkagi pääle naarda, tulõ hoobis küssü: «Kuis meil taa sõnavabadusõga no periselt riigin luu ommava?» Tollõn saatõjaon olõs olnu võrokiilne lõik, midä mi ei saa ilmangi nätä.
Huulmada tuust, et väikeisi maakuulõ kinni pandas, jakku ei iks rahha põhikooli- ja gümnaasiumioppajidõ palga nõstmisõs. Ku mõnõ ao iist võisõ oppaja lihtsäle olla oppaja, sis täämbä piät tä olõma ka sotsiaaltüütäjä, sekretär ja päält tuud juuskma võiki digimaailmaga, et kumb võit umalõ kätte opilasõ tähelepandmisõ. Esiki ku oppaja hindäle palganõsõmisõ vällä streikvä, ei tii tuu veidembäs näide ülearvo suurt kuurmust ja läbipalamist. Asi om haridussüstemi disainin: kullõlda tulnu iks oppajit, kiä tüütäse egä päiv opilaisiga, mitte märgotama käske vällä ülevästpuult allapoolõ.
Ands’ak om tuu kah, et abivalmidust ja lahkõolõmist sunnitas riigi puult pääle olokõrran, ku pall’o perre vaivalt ots otsaga kokko tulõva. Veemi eelektri hinna börsi pääle, massami eelektri iist inämb ku kunagi inne ja vaihõpääl istumi päivi talvidsõ pümme käen. Nõstami tulumassu ja panõmi auto massu ala. Tuud olokõrran, kon om olnu üts kriis tõõsõ perrä. Kõgõpäält oll’ tävveline koroonavaakum, õkva otsa tull’ Ukraina-Vinne sõa suurõsminek. Perämäne pand meid kõik aig elämä sõahirmun. Minkagiperäst ei panõ NATO vihmavari kah pall’osit periselt kimmüst tundma, esiki mitte president Ilvese Toomas-Hendrikut, ku lukõ Eesti Ekspressist (26.12.2023) Moora Eriku timäga tett intervjuud. Kuigi tä säälsaman löüd, et hoobis massõ nõstminõ avitanu meil parõmbahe kõgõ seo hirmuga toimõ tulla.
A mullõ paistus hoobis, et kultuur om kõgõ parõmb sõariist, miä avitas riiki kaitsa. Ja võrokõsõ mõistva tuud hoita. Omma kõgõ mõistnu.
Kängsepä Kaija,
luulõtaja, nuurtalonik,
Villändi kultuuriakadeemiä
rahvusligu ehitüse tudõng
