Mul om üts tutva memm, kel vannust 91 aastat ja mõni kuu päälegi. Näie tedä üle pikä ao joulukuun. Tä oll’ joba rehekuu algusõn tarõn maaha sadanu. Ja nii halvastõ, et reieluu liuhka nihkõga katski.
Olle sis kutsutu kiirabi ja haigõmajja viidü, et luulõ nagla sisse panda niiviisi, et luuotsa kokko saassi ja är paranõsi. A memm es ollõv tuu lõikusõga nõun ja tuudi pääle kümnepääväst haigõmajan olõmist kodo tagasi. Jalg oll’ ilma määndsegi toestusõlda.
Ku ma säänest asja näie, naas’ mul süä väega valtama. Kuis iks nii saa? Egä jalaliigutamisõ man, mis om niigi väega vallus, olle viil tuu luukõvõrus kah läbi liha nätä. Panni sis lina mitmõkõrdsõlt kokko jalalõ taadõ ja mähkse pindõga kinni, et määnegi tugi olõssi. Mul oll’ väega hallõ toda inemise vaiva nätä ja anni perearstilõ säändsest olokõrrast tiidä. Tohtri ütel’, et saadõtagu emohtõ.
Kutsigi sis kiirabi, kes memme haigõmajja veie. Inne viimist sai haigõlõ seletedüs, et lõikust om vaia, ja seokõrd, ku memm oll’ jo mitu kuud valu käen vaivõlnu, olle tä arstõga ütel meelel. Pruuvsõ esi kah haigõmajja kõlista, a es saa kedägi telehvooni otsa – jo oll’ näil pall’o tüüd.
Seokõrd oll’ memm haigõmajan ütesä päivä. Päiv inne lõikust tull’ memmel jäl hirm ja tä es olõ seokõrd kah opiga nõun. Muidoki saadõti tä vahtsõst haiglast tagasi. Täl olli jala pääl joba haudmishaava ja noid es olõ kah kiäki kaenu. Nii nigu ma viimäte mähkse, nii nä olliva. Ja mis kõgõ hullõmb, jalal oll’ tuusama mu linast tett lahas pääl, ei kipsi ei midägi.
Kas meil ei piässi olõma sääne säädüs, et ku inemine uma vanadusõ peräst ei saa inämb ilma as’ost õigõhe arvo, sis määrätäs tälle iistkostja? Memmel omma sugulasõ olõman.
Küsse memme käest, mille tä seokõrd opiga nõun es olõ. Tä ütel’, et ütspäiv tulõ üts ja tõõnõ päiv tõnõ arst ja tä ei tiiä, kedä usku. Memm oll’ harinu tuuga, nigu vanastõ oll’: haigõmajan om inne üts tohtrõ, kes kõiki tohtõrdas.
Ma tennü vai esi jala taadõ tagomadsõ kipslongeti (ma olõ haigõmajan õdõ olnu ja noid kipse väega pall’o tennü), a esites ei olõ mul kipsi tegemise matõrjaali ja tõsõs – kas ma tohe tuud ilma arsti kõrraldusõlda tetä.
Ja memm mugu vaivlõs edesi.
Urmi Aili
