Päält perämäidsi riigikogo valimiisi naksi miilde tulõtama, määndse omma olnu mu eloaol valimiisipäävä.
Vinne aol oll’ valimisjaoskundõ tihtsäle, näide mano oll’ kõrraldõt eräle transport ja sai mugavalõ är kävvü. Sääl pakuti iks hüvvä ja parõmbat. Ma esi kah himoga rutassi valimisjaoskunda, et saia kohvi vai purgikaasi.
Valimispäiv oll’ sis iks rohkõmb pidopäiv: hummoku kasisit hinnäst, mõsit näo är, pannit puhta parõmba rõiva sälgä. Naasõ proomõ hinnäst ilosas tetä, lüüdi hinnäst iks kõrraligult «lille». Nii oll’ hää tõisi ja tõisil valima tulõjit kaia. Tunnõ oll’ sis pidolik, kuigi valimiisist hindäst oll’ inämbüsel külh ütskõik. Ja ku ma edimäst kõrda valima lätsi, sis mullõ sooviti eski õnnõ sääl jaoskunnan.
Täämbädsel aol omma valimisõ tõistsugudsõ. Reklaami tetäs pikkä aigu egäl võimalikul viisil: jaetas nänni, saias valijidõga kokko. Ja ku valimispäiv läbi, viämi näpuga järge, kas kandidaat sai riigikokko.
Päält perämäidsi valimiisi küsse üte 90aastadsõ vanamehe käest, kuis tä uma helü and’. Uhkõlõ tull’ vastus: «Iks interneti kaudu. Tuu nii lihtsä! Inne uurit ja puurit, kedä valli. Kirotat numbri paprõ pääle, läät inemise mano, kiä tund arvutit. Tuu toks numbri sisse ja omgi «hääletatud»».
«Kas näit kah, mis tä toksõ?» küsse ma tuu pääle.
«Ekraan oll’ pimme…»
Kas sääne hääletüs om iks õigõ, su hindä tahtmisõ perrä? Niimuudu tiid jo tõnõ kah, kedä valisit. Ma esi ei olõ seeni viil kõrdagi e-valimist pruuknu. Kuigi pojal om internetti päsemine olõman, olõmi iks jaoskunnan valiman käünü.
Perämäidsist valimiisist om meelen viil tuu, et vannolõ inemiisile miildü telekan näüdät Kaja Kallasõ reklaam, kon tä tull’ ekraani seest vanno inemiisi mano. Vannolõ om jo vaia tähelepandmist ja hääd sõnna. Raha iist ei saa osta tervüst ega nuurust mitte määndsegi hinnaga, a ellä om vaia seeni, kooni kutsutas är igävädse ao tiile. Vanal om kah määnegi ülesannõ siin ilman är tetä. Halli pääd avvusta ja kulupääd kummarda! Provva Kallas sai tuuga inne valimiisi õkva naglapää pihta.
Naa mälehtüse toova päähä mõttõ, mille es võinu olla vaban Eesti riigin valimiisipäiv esisugumanõ, tähtsämb. Valimi siski rahva asõmikkõ võimu mano. Korgõ võimu esindäjä omma nigu jumala asõmigu maa pääl.
Arva, et valimiisipäiv tulõ nõsta au sisse. Tuu päiv võisi olla iks hulga tähtsämb tõisi hallõ päivi seen. Ja tuu päiv piäsi olõma midägi muud ku harilik pühäpäiv, kon tüüinemise omma puhkama harinu. Valimiisipääväle om mu meelest vaia tunnõt mano.
Mille es võinu 29. veebruar olla valimiisi perält? Tuu liigpäiv egä nelä aasta takast, nigu omma hariligult valimisõ kah, võinu olla tüüst vaba päiv ja õnnõ valimiisi jaos. Peris uma aig ja kotus kallõndrin andnu valimiisilõ pidolikkust kõvastõ mano ja toonu tiidmise, et valimisõ omma iks väega tähtsä.
Orassoni Rael-Adiina
