Priinimel Virk om 57 kandjat ja pandmisõ kotussit om üle Eesti peris hulga – 14. Lõuna-Eestin omma nuu mõisa, kon Wirk vai Wirck nimespanti, Vana-Kuuste, Sangaste kihlkunna Laatre, Vana-Puka, Piiskopimõisa Tartun, Karstmõisa Kanepin, Vahtsõliina, Haani ja Rogosi. Mitmal puul om nime saanu mõisan elänü pere vai ütsik inemine – Piiskopi mõisan mõisatüülise pere, Laatren vaesõslatsõs jäänü poiskõnõ mõisast, Karstõn mõisa aidamehe pere, Vahtsõliinan läsäs jäänü naanõ üten pojaga Vivva küläst. Naidõ inemiisi virkus võigi olla tuu, miä nimele motiivi andsõ. Kahjus omma Karstõ aidamehe perren olnu õnnõ tütre, nii et Kanepi kihlkunna nimi Virk om vällä koolnu.
Haani mõisa Wirk panti Kokõ Paabu Jakapi perrele Kokõmäe külän. Rogosi mõisan juhtu sääne lugu, et keriklikult panti Murati Ivani Piitre poig Hanni perrätulõjilõ väärnimes Leimann ja poig Ado perrätulõjilõ Wirk. Lellälatsõ elli päämidselt üten Murati talun, tuuperäst om rassõ arvu saia, mille nii. Hingelugõminõ 1826 näütäs näid üte priinimega: Leiman. Periselt läts’ iks ka priinimi Virk edesi ja peris häste: Tartu liina ja naabrustõ Vana-Laitsna valda.
Vana-Laitsna Virga elässe täämbädsel pääväl Kornetin Läti poolõ pääl ja meesterahvidõ ammõtlik nimi om Virks. Säält om nimekuju Virks ka tagasi Eesti poolõ pääle tulnu.
Priinimel Virks om 65 kandjat. Alguperäne Wirks panti katõn kotussõn. Üts oll’ Hallistõ kihlkunna Vahtse-Kariste, mõisa lõunaotsan sügävän lätikeelidse maa sisen. Noorõ suladsõpoisi nimi oll’ uman talun ainukõnõ, miä es olõ harilikkõ läti keelen tähendüsega nimmi muudu. Tõnõ kotus, kon Wirks panti, oll’ Aagre mõisa Rõngu kihlkunnan. Säält omgi inämbüs Eesti Virks-nimelidsist peri. Mille Aagre Rebäse Kerstnä säändse priinime sai ja kas tuu kah virka tähendäs, olõ-i selge.
Priinimi Virga (13 kandjat) tulõ Ahja mõisast, panti Mõtskülän Virga talu- ja lisanime perrä. Tuu talu om Luutvina piiri pääl. Ka Luutvina Pikkäjärve kutsutas Virga järv. Võnnun ja Kambjan oll’ Virga lisanimme ka muial. Vana-Kuusten pantu priinimi Wirga kuuli sõski vällä.
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
