Terve vabariigi aastapäävä nädäli oll’ Mõnistõ rahvamajan kollamist ja säädmist veidü enämb ku muidu. Valmistõdi uma riigi sünnipääväs.

Tandsja ja laulja näkki jo prooviõdaguil, ku armõdu ilusas oll’ tett lava ja määndse mustri tegüsi saali sainu pääle. Ku rahvamaja veebruarikuu eelviimätse nelläpäävä õdagult piduliisi täüs tull’, oll’ imetelemist ja ärä tundmist kõvastõ.

Umakoet labakinda, medä oll’ kogunu mitu- ja mitukümmend paari, olli nii kooli ja rahvamaja lähkült ku kauõmbast peri, a ütski kiri es ole tõsõga üttemuudu. Tuud vällänäütüse asja aie Mõnistõ talurahvamuuseum kooliga ütel nõul. Ja hää, et rahvas tuu plaaniga hää meelega üten tull’ ja pall’u kindõid kokku tõi.

Mõnistõ talurahvamuuseumi juhataja Rüütli Airi kõnõl’ tähtjäist märgest Harglõ kihkunna kindõil ja tuustki, et mõni mustri om Lätimaalt vai Setumaalt lainatu, aga mi ei tohe unõta umma uhkust, et mitma mi kodamisemustri omma siist ka muijalõ rännänü.

Kirikinda omma uhkusõasi. Om jo mi kõgõ auväärsemb rõivakunstnik Raua Anu ka ülnü, et käpik om käe koobas ja kuigi väikene, aga siski tähtsä osa mi rahvarõivõist, mea näütäs, kost peri olõmi.

Om vääga hää miil, et nigu om alalõ kommõ labakindõid kota ja kanda, om alalõ ka Mehkamaa rahva kommõ tähtpäivi pedämä hulgasnõ kokku tulla. Nätä ja kullõlda oll’ seogi kõrd peris pall’u. Püüne pääl lauli ja tandsõ nii koolilatsõ ku peris tsillukõsõ inemise; nii nuu, kel hennel viil latsõ kotun, ku nuu kah, kiä elun jo peris pall’u nännü ja tennü.

Kõiki üles lugõmine, kiä hään mõttõn silmä ja kõrva jäie, lätt pikäle, aga kuigi ei saa kitmädä jättä Möllitsa Christinat, kelle vahelugõmise kontserti armõdu häste kaunisti.

Ja külh oll’ hää miil, et Laube Kadri tinavaasta ka aigu löüd’ umalõ rahvalõ ütitseide laulõ manh lõõtsamänguga toes olla!

Uhkusõasi om tuugi, et alasi omma vabariigi aastapääväl platsin ilusan vormin kodutütre ja noorõ kotka, kõrraligu ja viisaka Mõnistõ kooli latsõ.

Üten laulõti riigi hümni ja «Laulu Mehkamaast», miist uma hümn om saanu ja mea viimätsel aol järest kallimb om. «Mu isamaa armas» om ka vana ja vääga austõt laul, medä kõik pääst tiidvä ja mea enne torti ja kohvi vii silmä tõije. «Illus, rõõmus ja lämmi,» olli nuu sõna, millega mitma kontserti kitti.

Pidu iist kandi huult MTÜ Mehkamaa Kultuuriselts, Mõnistõ kuul, latsiaid ja muusikapesä, talurahvamuusõum ja rahvamaja. Võta tuu voli ja tennä inemiisi, kiä alasi enne murõtasõ, asju ajava ja juuskva, a kedä pidu aigu nigu tähelegi ei panõ, kõiki iist, kiä 22. veebruari õdagu mi rahvamajast hää tujuga kodu lätsi.

Nõlvaku Kaie

Kindakirju iihn laulva kõgõ tsillõmba. Roobi Katrini pilt