Elo um mullõ andnu kõrraldusõ, et tulõ peris pall’o autoga sõita. Aastan sõida 40 000–50 000 kilomiitret, halvõmbil aastil tulõ 60 000 täüs. Sõitmisõga um mul tollõn häste lännü, et Eesti Vabariigi aigu ei olõ ma politsei käest üttegi trahvi saanu. Kül um olnu sõidu aigu juhussit, miä pandva politsei rassõ tüü pääle mõtlõma, näid tähele pandma ja kitmä.

Liiklusõn ei olõ meil egä kõrd kõik nii kõrran, ku võinu olla. Ku sõidi näütüses ütspäiv Tal’nan Kadriorust keskliina poolõ, kihut’ üts dþiip must hääd kätt jalgtii pääle käänden müüdä. Sääne asi hiidüt’ peris är: mis olõs saanu, ku jalgtii pääl olõs olnu samal aol mõni väiku lats vai vanõmb inemine? Ja päähä tull’ mõtõ, et säädüsesilm olõs võinu tuud massinat nätä ja timäga toimõnda. Juhtumisõ kroonis saisimi tsipa ao peräst tuusama džiibiga kaubamaja man valgusfoori takan kõrvuisi. Es olõ ohtlik sõit tälle määnestki edumaad andnu.

Ja kuigi peris egäle poolõ politsei ei jõvva, um tä tihtipääle olõman ja tege umma tüüd. Mõnõ ao iist sõidi jäl Võrost Tal’na poolõ. Umast arust sõidi 90 kilomiitret tunnin, a takast tull’ üts massin ja läts’ must müüdä, nigu ma olõs tii pääl saisnu. Nii 10 minotit ildampa näi, et politsei oll’ tuu auto kinni pidänü. Miis oll’ autost vällä tulnu ja vehkse hirmsalõ kässiga, arvada pruuvsõ selges tetä, kuis täl um väega kipõ.

Sama päiv tull’ üts tutva ja selet’, kuis tä um politsei pääle vihanõ: jäi kipõ sõiduga vahelõ ja sai 80 eurot trahvi. Ütli tälle, et kuis tä tuuperäst politsei pääle vihanõ um, ku esi sõitsõ. Ku tä olõs rahulikult sõitnu, ei olõs tedä jo kinni peetügi.

Taipaminõ, et kipõmba sõidu ja liikmisiinkirju rikmisega suurt ei võida, jõudsõ mullõ peräle paarikümne aasta iist. Oll’ üts sõit, kon ma, piä tunnistama pattu, vaoti kipõmbalõ, ku oll’ lubatu. Tal’nast kodo jõudsõ 16 minotit varrampa, ku olõs jõudnu liikmissäädüisi perrä sõitõn. Pääle tuud sõitu tei otsussõ, et ma inämb ei kihuta, selle et 15–20 minotit aovõitu ei kaalu üles tuud, ku midägi juhtus ja ma hindäle vai tõisilõ määndsegi hädä tii.

Poliseiga umma meil kattõpididse tundõ. Ku näemi näid tii veeren kibõhust mõõtman, aja tuu meil henge täüs. A ku kiäki tüküs mi hengekese kallalõ, kõlistami õkva politsei numbrõ pääle ja oodami näide tulõkit nii, et minodi tunnusõ tunnipikkudsõ.

Elo um ülearvo lühkene, et tollõ seen hindäle ja tõisilõ ummi tegemiisiga häti kaala tuvva. Ma olõ väega tenolik, et um olõman Eesti politsei, kiä meid valvas ja kõrralõ kuts. Ja kedä mi väega oodami, ku miika midägi juhtus.

Ettevõtja Pindmaa Aigar märgotas tan ilmaasju pääle tsipa tõsõ nuka alt, ku hariligult kaema harinu oltas.