Naisipäävä puhul või jo suuvi, et egäl naasõl, kiä hindäle miist taht, olõs hää miis. Ja et olõman mehe häies miihhis edesi jäässi! Säändse tähendusega nimel Gutmann om Eestin 149 kandjat. Varjantsil Gutman om 48 kandjat, varjantsil Guutmann 13 kandjat. Viil om olõman Kutman 20 kandjaga, innembi olli ka Kuutmann ja Kuthmann.
Nimi kas kujul Gutmann, Gutman vai Guthmann panti hingõlugõmiisi perrä 36 mõisan, noist 29 Eestimaa kubõrmangun ja õnnõ 7 Lõuna-Eestin. Nimi oll’ olõman ka inne priinimmi pandmist, Tal’na ja Pärnu liinaelänikel.
Võrumaal panti Gutmann õnnõ üten kotussõn: Haani mõisa Taudsa külän. Tuu saiva Taska Peebu poja perridõga. Võrumaal üteldi taad nimme vällä [Kuutman]. Haani nime Gutves ja Kuut (Guth) omma köüdedü Kuuda külä nimega. A nime Gutmann saaja olli vana lisanime perrä Taska perrätulõja (vinne muudu Taaša, Jevstaša, Jevstahhi < kreeka Eustahhos). Priinimi vast panti lihtsalõ saksa keelen hää kõlaga nimes.
Tartumaal es panda seod nimme sukugi. Inämbäste kõik Gutmanni, kiä 19. aastagasaal Lõuna-Tartumaalõ ja Võrumaalõ, näütüses Vana-Roosa valda tulli, olli peri Tarvastu suguvõsast – ütesõnaga mulgi. Tarvastu mõisan panti Gutmann Kaldremäe Hansu poigõ ja vellepoigõ perrilõ. Säält suguvõsast oll’ peri ka Võru liina võrkpalli «esä» Gutmanni Jaan.
Nime alussõs olõja saksa keele sõna Gutmann tähendäs sõna-sõnalt ’hää miis’. Tegelik tähendus om joba keskaost pääle olnu ’ausa miis, rikas miis, usaldust väärt tunnistaja kohtun, aadlimiis’. Sõnal oll’ ka ümbrekäänet tähendüs: ’vaenõ, sant, pidalitõbinõ’. Ku üteldi, et tii veeren eläs «hää miis», sõs pidi kokkuputmist pelgämä, a pidi ka valmis olõma tälle süüki vai muid andit maha jätmä. Minkastki säändsest om tegünu Eesti kotussõnimi Häädemeeste ja Läti kotussõnimi Gūtmaņa ala (Gutmani kuup) Siguldan.
Nimmi Gutman(n) ja Guutmann eestistämist om olnu häste hulga, 183 kõrda. K-ga nimest viil 40 kõrda. Võrumaal võeti vahtsõs nimes Uusmaa Haanin, Luhtmaa Vahtsõliinan, Üksi Tsoorun. Viitinän võtt’ pere Häädla, a üts poigõst tuun perren Kaldoja.
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
