Timahavadsõ Uma Pido püüne pääl jutustasõ üten lauljidõ, tandsjidõ ja puppõga lavastaja vällämärgitüt luku näütlejä MURELI HILJE ja MÄHARI ANDRE. No vastasõ näütlejä mõnõlõ küsümüsele.
* * *
Määndse omma ti köüdüsse Võro-Põlva kandiga?
Hilje: Olõ Võrol kasunu, latsiaian ja koolin käünü kooni ülikuuli minekini. Põlva oll’ mu vanaimä meelüsliin, tä unist’ Põlvan elämisest. Ja Murelide rahuplats om Põlva kalmuaian.
Andres: Mu esäpoolinõ suguselts om peri Lõuna-Eestist. Vanaesä elli Verioral ja om matõt Räpinä kalmuaida. Sugulaisi või löüdä üle Võro ja Põlva maakunna: Võrolt, Põlvast, Lasvalt, Vahtsõ-Kuustõst.
Olõti ildaaigu saanu uma tüü iist parasjago tunnustust (Andres sai tiatri aastapreemjide jagamisõl miispääosatäütjä avvohinna ja Hilje ildaaigu Everi Ita fondi stipendiumi). Mis tunnõ om näütlejäl, ku timä tegemiisi tähele pandas?
Andres: Muidogi om seo kinä ja tege süäme lämmäs, ku su tüüd tähele pandas ja hinnatas. A mu jaos om tähtsämb seo tüü esi, seo mäng, läbi minka vast om võimalik tsipa inämb arvo saia maailmast mi ümbre ja inemises olõmisõ absurdi tuu seen.
Hilje: Muidoki tege tunnustus häädmiilt. Esieränis tuu, et taa rõõmustas nii pall’osid inemiisi mu ümbre. Õnnõsuuvmiisi ja kallistuisi jakkus perän pikäs aos ja huvi tiatrit kaema tulla kasus, tuud om silmäga nätä.
Kuimuudu lätt Uma Pido ettevalmistus lavastaja Leesalu Dianaga?
Hilje: Dianaga om seo mul edimäne kuuntüü. Tunnõ är timä hää juhtmisumahusõ. Inemisenä om tä lämmi, tark ja vallalidsõ meelega.
Andres: Diana om nii hää ja lämmi inemine, et mul es tulõ kõrraski kahtlust pääle, ku tä nii aastak tagasi mullõ seo pakmisõ tekk’. Olõs ma sis tiidnü, ku suurõmõõdilinõ seo pido tulõ, olõs ma või-olla pelgämägi löönü. A näten, kuis Diana seod vankrit juht, olõ kimmäs, et tulõ kistumalda hää pido, miä jääs miilde.
Mille võinu inemise seokõrd Umalõ Pidolõ tulla?
Andres: Nigu nimigi ütles, om seo pido ummilõ inemiisile. Kõik, kiä paiga pääle tulõva, omma jo uma. Äkki võinuki pidolõ tulla tuu uma-tundõ peräst, et üten laulda, üten tandsi, üten ümbre kaia, kuun olla.
Hilje: Kõrrast kipõmba elo man – ümbretsõõri rabõldas jo mitmõ tüükotussõ pääl, et korgidõ poodihinduga toimõ tulla – jääs ütidse tundõ luumisõs veidü aigu. Seo pido and võimalusõ kokko tulla ja tuud nii väega tarvilist tunnõt luvva, latsilõ ja latsilatsilõ seod näüdädä ja tunda anda.
Midä ti sooviti Vana-Võromaa rahvalõ?
Hilje: Ma soovi seokandi rahvalõ rõõmsat miilt, tugõvat tervüst, tarkust ja ilosat pito!
Andres: Millegiperäst om nii, et egä kõrd, ku ma Lõunõ-Eestin ümbre käü, tulõ mu sisse määnegi selge sisemäne rahu. Seod om rassõ sõnno sisse panda. Taha om hää miil tulla ja hallõ om tast är minnä. Ma soovi, et seo tunnõ mu seen ilmangi es kaonu, et seo kiil ja kultuur, neo inemise, seo luudus püsünü aigõ lõpuni vällä.
Küsse Rahmani Jan
Näütlejä Mureli Hilje ja Mähari Andres üten Päntajalgu tandsjidõga Indsikurmun pido liikmisõproovin. Rahmani Elo pilt
Lisas 3800 lauljalõ astva seokõrd Umal Pidol üles:
Saatõorkestri Riivo Jõgi iistvõtmisõl: Urbi Karmen, Ruhno Claudia Maria, Otsari Hellika, Männiku Karoliina, Selise Maia Saskia, Sellise Hanna-Lisete, Palmi Heiki, Paide Kotred, Liiva Kaarel, Arvisto Madis, Jõgi Riivo, Aasaväli Sander.
Saatõorkestri sääde tekk’ Jõgi Riivo.
Laulu „Mängke mängõ!“ saatõorkestri Karmid Torud Änilase Piitre iistvõtmisõl.
Solisti: Kalkuna Mari, Hainsoo Meelis, Contra, Hainsoo Meelika, Õunapuu Lee, Arraku Laura.
Näütlejä: Mähari Andres, Mureli Hilje ja latsõ Ojasaarõ Triini, Ojasaarõ Tormi, Ojasaarõ Tuuli, Lihtsa Tuule, Lihtsa Taavet, Järve Anni, Järve Ats.
Pupinäütlejä: Lepassoni Kadri, Kängsepä Siim, Koosapoja Kadi, Lannajärve Anari, Härmitsa Oskar, Prussi Ron Jakob, Petrovi Aap, Nõgesmäe Kerli.
Tandsupundi: Veriora Vingerdi, Hopseri noorõ tandsja, Põlva Päntajalad.
Tsirkõ linnutaja: Põlva Jakobi kooli latsõ.
Rahvamuusigaansambli Kõhukesed: Ojasaarõ Toomas, Mängli Aksel, Saare Ivari ja Kaha Kaido
