Võro liin om nüüt 240. aastakka vana, ku rehkendä tuud, et liina tegemise plaan sai Riian paika 21. põimukuu pääväl 1784. Tollõ ao joosul om jõutu liin üles ehitä, sis maaha pommita, sis jäl üles ehitä ja parhilla või üteldä, et peris hää om vällä tulnu. Om illos puust vanaliin ni kõrraligu tii, om, midä tetä tüü poolõst ni vabal aol. Noorilõ om kah võimaluisi pruuvi ummi tegemiisi kodokandin, olku tuu sport, kunst, muusika vai itivärk. Nüüt om olõman eskinä raamadupuut nigu üten kõrraligun liinan õks.

Om söögikotussit ja vahtsõnõ riikevaihõlinõ kundõpark, kiä pidä kimmäle avvu seen mugavust saia liinast nii sushit ku burksi. A või-olla om puudu määnegi puänt, miä tennü seost liinast Võro liina, üte ummamuudu liina, nigu om reklaamitu.

Ütskõrd käve ma rahvarõividõga Eva Sushin söömän ni saiõ suurõ unigu ameeriklaisi tähelepandmisõ. Nii ma sis mõtligi, et külh olnu põnnõv ku kõik inemise käünü tan kõik aig rahvarõivin vai et egä nuka pääl saanu oppi palakõisi võro keelest, meelest ni sümbolist. Olõs õkva midägi kaia ja või-olla jäänü siist kandist miilde inämb ku õnnõ üts tsõõriplatsiga Hummogu-Õuruupa liin.

Saarõ Hipp,
Uma Lehe suvõtoimõndaja