Kannimäe Marko (22) kasvatas Säre külän Põllamäel lihalehmi ni pidä suurt luku maaelost ja võro keelest.
Marko kasvi üles Antsla liinan üten imä-esä ni nellä sõsara-vellega. Tervet peret või pitä põlvkundõ kaupa läbi ja lahki eläjäinemiisis – tsiku ni piimälehmä om peetü säälsaman Antsla liinan kah, kon suurõ krundi päält näile eski viil pia kümme aastakka tagasi tsill’okõistõ rõuku haina sai tettüs.
Imäpuulsõ vanaimä ja vanaesä osti Säre küllä maaliliidsi mäekeisi vaihõlõ uma tsill’okõsõ talokotussõ 1990. aastil, et sääl piimäkarja pidämä naada. Sääl vanaimä man olõmisõ aigu opsõ Marko päält maatüü tegemise selges võro keele, midä tä nüüt avvo seen pidä ja pruuk hää meelega kas sotsiaalmeediäpostituisin vai külä pääl. Ku om löüdä kedägi, kiä vasta kõnõlas.
Parhilla opp tä Tarton maaülikoolin põllumajandustuutmist, a tuu es olõ peris edimäne tulõvigutsiht. Nigu Antslan õks, mängse Marko kah väikust pääle korvpalli ja jäi põhikooli lõpun silmä korgõmba kuundisõ inemiisile, kiä palssi Tartolõ triinmä tulla. Tä oll’ nõun juhul, et sinnä koolikotus kah paika pandas, nii et nüüdses om tä lõpõtanu Poska gümnaasiumi.
Tuu kooliaig jäi koroonaaigu ja nigu kõik inemise, löüdse timä kah hinnäst inämb maalt põllu päält ku korvpallisaalist. Miä paistugi loomulikumb. Nii et kõrgkooli valik läts’ joba sinnäpoolõ kaldu, et saanu inämb aigu maal olla.
Kuna uno pidi täl piä kümme aastat lihalehmäkarja, käve Marko täl kõik aig abin ja et säändse suurõ eläjä miildüse moido kah, oll’gi lehmäkasvatajas nakkaminõ kõgõ lihtsämb variants. Uno andsõ stardikapitalis hindä eläjä ni tüümassina ja nüüt omgi Marko edimäst aastat ettevõtja. Timä uma firma Põllamäe Agro kasvatas mahedit lihalehmi. Nigu tä esi ütles, sis tä om kõkkõ Lauda-Aadust raamadupidäjäni, nii et tüüd om hulga. Esi om vaia tetä haina, osta silotegemist sisse, olla poignõmisõ man, talvõl süüki ette viiä ja nii edesi.
Päält tuu omma õdagu täüdedü paprõmajandusõga, miä sinnä manu käü, et õks kõik tugõmisõtaotlusõ ni plaani ja müügi kõrran olnu. Ja ku päält tuu jääs vapa aigu, sis tuu lätt niisamatõ puhkamisõ pääle. Kooli poolõ päält piät viil tegemä praktikat, et tõisi majapidämiisi kah tundma oppi. Eski ku Marko puutrimängõ om mängnü, sis om edimäne valik õks põllupidämise simulaator.
Viil ei tiiä üteldä, ku häste äri poolõst minemä nakkas, a tüüd om vaia tetä ja tuu vasta täl midägi ei olõ. Kõgõ inämb kitt tä säändse tüü man tuud, et ikäv ei nakka. Kunagi ei tiiä, midä om jäl vaia är klaari, kas om vaia midägi remonti, tiid lumõst puhasta vai midägi esierälist. Ildaaigu olli kolm pulli aia pehme maa peräst maaha tõmmanu ja tõsõlõ poolõ tiid jalga lasknu, sis tull’ aida remonti ja kõrralda, miä omgi põnnõv. Ja egä aasta kül opit midägi vahtsõt, a ega tuust tulõval kõrral mitte midägi kassu ei olõ. Seo aasta olõki-i hainategemises väega halv olnu, sai nelä hektäri päält 50 hainarulli tettüs, ku minevaasta pidi noid egä nurmõtükü päält takan ajama ja vaivalt saiõ.
Nüüt kooli peräst viis aastakka talvõl Tarton eläden es saa tä arvo, midä inemise sääl tegevä, maru ikäv om. Kontoritüü paistus kah ilmlõpmalda vastik. Nigu tä esi ütles: «Et säänest istvat tüüd tetä, pidänü külh kiäki rahapakiga vasta pääd virotama. A no ku olõs pall’o rahha, sis õks touganu kõik elo kokko ja toonu siiäsamma maalõ.» Marko ütles, et tä ei hooli suurõmbast läbikäümisest kah, et kõik aig pidänü möll käümä. Tälle om küländ joba umist sugulaisist ni perest.
Parhilla om Tarton külh inämbüs umavanutsit sõpru, kinkaga kooli poolõst läbi kävvü ja umavaihõl põllumajandusõst kõnõlda. Mitmõ näist, kiä erialalõ püsümä jäänü, tegelese õks esi kah joba uman majapidämisen põllumajandusõga. A Marko nimmas är, et suurõl jaol 30st sisseastunust inemisest es paistu olõvat aimugi, midä tuu periselt tähendäs, nii et nüüt om näid alalõ õnnõ 12 tükkü. Muidu maailma asju üle tä ei kurda: ku ammõdi tüütäse inemisele arvosaadavalt ni õiglasõlt, om ka elo maal hää ja lätt edesi põlvõst põlvõ.
Saarõ Hipp
Kannimäe Marko uma minevaasta müümäldä jäänü pullipoiskõisiga. Saarõ Hipõ pilt
