Nimme Iher kand parhilla Eestin 31 inemist. Panti taa õnnõ üten kotussõn – Urvastõ kihlkunna Lilli mõisa Toodsi talun, miä om Osula külä õdagupoolidsõ veere pääl. Vanan kiäviien algkuju oll’ Ihher. Ildamba om Iheride kodu Osulan olnu Kivi talu, tuud täämbädse pääväni vällä.

Nimme Eher kand õnnõ katõssa inemist. Ka taa panti üten kotussõn, Rõugõ kihlkunna Sännä mõisan, Sika talust peri suguvõsalõ. Keriklikult kirutõdi kah reegliperätsen vanan kiräviien Ehher, hingelugõminõ 1826 pruuksõ nimekujju Eher.

Toodsi talu maa läts’ vällä Pühäjõõ viirde, Sika talu maa Pärlijõõ viirde. Om piaaigu kimmäs, et mõlõmban paigan tegüsi priinimi kalanimetüsest iherüs (Salmo trutta, eesti keeli jõeforell). Tegeligult üteldi Võrumaal laembalt just eherüs, ka Urvastõn ja Rõugõn. Iherüs om suurõn murdõsõnaraamatun kirän ku Otepää, Kanepi, Põlva ja Võnnu sõnakuju. Mulgimaal tundas viil sama sõna kujjõ eerus ja eerusk.

Katõn kotussõn panti ka priinimi, kon iherüse-sõna oll’ tävvel kujul sisen. Viitinä mõisa Palu talun, säälsaman, kost om peri kiränik Kauksi Ülle, panti edimält keriklikult Ihherus, katõ velle, Jaani ja Jakapi perrile. Ka tuu talu om Pärlijõõ veeren. Hingelugõmisõn 1826 saiva velle minkagiperäst eri nime, Jaan nime Eherus, Jakap nime Hussar. Jaani perre nimi kuuli ka küländ ruttu vällä, Hussar läts’ edesi. Sangastõ kihlkunna Keeni mõisa Hormanni talun panti ütele perrele keriklikult priinimi Ihherus. Paistus, et ka tuu nimi kuuli küländ ruttu vällä.

Nimme Eher om vast selle nii vähä alalõ, et tedä eestistedi. Nii võeti Eheri ja Ehheri asõmalõ Järva (Narvan). Ehher muudõti viil är nimes Edussaar (Tarvastun), Eensalu (Tartun) ja Ehemaa (Narvan).

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.