KOMMÕNTAAR. Rokkmuusikal «Seto Odüsseia» om midägi hulga suurõmbat, ku päälkirä perrä luuta või. Tego om mõtlõmapandja tandsulidsõ suvõlavastusõga, kon rokkmuusiga, seto kiil ja lugu Odüsseusõ essürändämisest tugõva oodi ja hümni armastusõlõ ja kodoigätsüsele. Nätä saa hääd näütlejätüüd ja võimsat luuduslist lavva, kohe kõik maailm ummi merri ja saariga är mahus. Ja aig, kon lugu sünnüs, om sama häste nii olnuaig ku ka täämbäne ja hummõninõ päiv.

Süämega tegijä ja tetätahtminõ omma vast seo etendüse kõgõ ületsembä märksõna. Püüne pääl ei paistu määnestki egä hinna iist pingutamist, tunda om suurt lusti umast tegemisest. Ja uma meistretüü vällänäütämist. Kauksi Ülle om kirotanu hulga näütemängõ ja tuuperäst tiid, kuis kirota tähtsäs kõiki tegeläisi, mitte õnnõ noid, kiä pääossi mängvä. Luu jutustamisõs om tä valinu lihtsä, selge ja nall’a täüs stiili, kon mõni asi lätt vast ülearvo kipõstõ ja lihtsäle, a vii kimmäle edesi lõpptsihi poolõ. Võiolla omma tõõsõ tegijä määndsitki kiirdkäüke ja mõtõluisi tekstist vällä jätnü, a saa-i unõhta, et tego om siski suvõtüküga, mink edimäne tsiht om kaejidõ miilt lahuta.

Kauksi Ülle teksti kõrval om vähembält sama tähtsä kotus Leima Matisõ muusikal. Seto laulutraditsioonist kannõtut sõnalist ossa tugõ umaloomingulinõ muusiga, miä käü tsipakõsõ täämbädse ao autorilaulu rata. Leima muusikalinõ nägo om, nigu muu näütemäng kah, lihtsä ja miildejääjä, om oht, et laulu jääse kummitama. Paiguldõ tunnus, et muusikalin võinu laulõ inämbgi olla, a periselt om muusiga kõgõ muu seen paigan ja tasakaalun: ei tükü tähtsämbäs ja ei jää taadõpoolõ. Leima Matis om viiemeistri, kinkast mi arvada viil kuulõmi.

Kolmas tähtsä jago tükün om tands. Tands saat etendüst alostusõst lõpuni, päält tandsurühmä omma tandsuliikmistõ haarõdu näütlejä, laulja ja leelokuur. Koreograaf Torm-Kriisi Pireti juhendõdu tandsja trupist Modus pandva tükü periselt elämä ja omma tävveõiguslinõ osa näütlejide trupist, mõnigi tandsja tege sõnalidsõn jaon kah üten. Tandsuga om niisama nigu kõgõ muuga tan tükün: tä om kõik aig olõman, a ei nõsõ kõgõst muust tähtsämbäs.

Küländ osavalõ om uma tüü luuduslidsõ lava pääle mahutanu kogõnu kunstnik Hermeliini Iir. Vii, saari, puiõ-puhmõ ja hainamaa sisse säedü A-tähe kujoga lava pääl ja ümbre omma tegeläse ummi kostüümega nigu valõdu. Säält seest presvä hinnäst paaril kõrral vällä tävveste mittepasva rõõsa tsia, luvvõn pildi nigu Disney multikast. Kontrast, miä herätäs ja pand mõtlõma. Mõtlõma pand viil kunstnigu julgus mitte vällä näüdädä setodõlõ umatsit kirivit rõivit ja kaalaehtit, esieränis leelokoori man. A tükü üldpildile and kirivüsest müüdäminek peris kõvastõ mano, lask mõtõlda sõnomi pääle ja ei vii essütiile. Kunstnigu tüüle võiva mõnõ etendüse aigu uma jao mano anda ka juhtumisõ, näütüses ku allilmastseenin lindas taivan suur varõssõparv vai ku armastusõstseenin kurg näütlejide pää kotsil tsõõrõ tege. A toda ei pruugi egä kõrd nätä saia.

Jah, essütii. Näütlejä mängvägi läbi tükü ütte suurt essütiid, minkast päätegeläse piät vällä tulõma. Vana-Kreeka eeposõst om lainat nii tükü motiiv ku ka tegeläisi nime ja mõnõki tegemise. Siski ei saa üteldä, et mängitäs periselt tuud eepost. Innembi om taa iks inemise tii suurõs saamisõ poolõ ja märgotus tollõst, mille peetäs sõto (jumalil om ikäv, tuuperäst), kuna sõda periselt läbi saa ja ku tukõv jõud om taan ilman armastus.

Päätegeläisi mängjä Sootsi Ago ja Koppelmaa Lauli omma tävveste vastandligu kujo. Poiskõsõ muudu Odüsseus ja külmä kuninganna muudu Penelope piät jo tükü lõpus kokko saama, a tuu olõ-i sukugi lihtsä. Nii piätki üten avitama tõõsõ tegeläse, kiä sis kuninga ja kuninganna suurõs mängvä. Esi põlvkundõ näütlejide-lauljidõ ansambli tüütäs häste, innekõkkõ om tunda lusti kõgõst, midä tetäs. Ja päätegeläse jääse kõgõ tuu man iks päätegeläisis.

Säändse tugõva luudusõjõu om pidänü ütes kogotüküs kokko köütmä lavastaja. Pähklimäe Elina om kül tunnõt näütlejä, a lavastanu siiämaalõ küländ veidü. Siski tunnus, et täl om väega vidänü nii inemiisi ku matõrjaaliga ja seost või saia timä lavastajatulõvigu nukakivi. Vähembält suvõlavastuisi lavastaja uma. Võiolla om timä seen hää ports lavastajaandi kah, selle et ku tä julgus püüne pääle tuvva pall’a tagaotsa ja tege toda niimuudu, et ei jää labast tunnõt, sis luutust om. Arvada kuulõmi ka timäst ku lavastajast viil.

Ku võrrõlda «Seto Odüsseia» lavastust söögiga, tulõ silmi ette sügüsene ütepaasüük. Sääne, kon üten põrknidõ ja sibulidõga om hulga suuri pruunistõt tsialihatükke, kohe om pantu värskit kapstast ja kaali, kardokit. Tsipakõsõ vast vällämaa paprikat ja kapstanuppõ. Kõik om parasjago pehmes havvutõt, pääle om raputõt värskit rohilist. Parasjago om hää maiguga liimi kah ja taldrõgutäüs säänest ruuga tege kõtu mõnusalõ täüs. Söögile om kül pant vällämaa muudu nimi ratatouille, a periselt om tego iks uma ja hää ütepaasöögiga. Säändsega, midä mi tan uma lakjuskraadi pääl iks süümä olõmi harinu.

Usu, et «Seto Odüsseia» and kaeja vaimulõ täpipäält säändse täüskõtutundõ nigu kõrralik taldrigutäüs ütepaasüüki.

Rahmani Jan

Sandirõivin Odüsseus (Sootsi Ago) kodo tagasi jõudman. Rahmani Jani pilt

Päätegeläisi näütlejätii sai alostusõ Võro draamastuudiost

 
«Seto Odüsseia» päätegeläse Sootsi Ago ja Koppelmaa (Otsari) Lauli tõsitsõmb näütlejätii sai alostusõ Võro tiatriateljee man tegotsõnust draamastuudiost, midä umal aol vidivä Tubina Taago ja Tagametsa Tarmo. Misso mõtsu seest peri Sootsi Ago tulõtas miilde, kuis Tubina Taago käve Võro keskkooli opilaisilõ draamastuudiost kõnõlõman ja pääle tuud tä näütlemise mano trehväs’ki. «Teimiki sääl säänest stuudiotüüd: etüüde ja har’otuisi. Es nakka määndsitki koolinäüdendiid tegemä,» tulõtas tä miilde.

Väimeläst peri Lauli huvi näütlemise vasta naas’ pääle viil inne draamastuudiot. «Ma näi, kuis mu vanõmba tiatrit teivä. Nä teivä uma Hilaro kooriga operetti «Lõbus talupoeg», ku ma olli neläaastanõ. Ja ku Võro tiatriateljeen tetti üten Tagametsaga lavastust «Hing», sis mullõ tundu, et ma taha kah tiatrit tetä. Lätsi Võro draamastuudiohe, nigu Ago, ja säält edesi oll’ kõik väega loogilinõ,» kõnõlõs Koppelmaa Lauli.

Mõlõmba, nii Ago ku Lauli omma lõpõtanu lavakunstikooli. Ago oll’ päält lõpõtamist 15 aastakka VAT tiatrin näütlejä, Lauli om täämbä Ugala tiatri näütlejä. Mõlõmbat om iks tõmmanu mängmä kodokandin ja umakeelitsin tiatritükken kah. «Lõunõ-Eestin tetäs pall’o nii võro- ku setokeelist näütemängu ja ma tunnõ, nigu mul olnu tõisi näütlejidega võrrõldõn üts salamõistminõ, keelemõistminõ, misperäst minno siiäkanti kutsutas,» löüd Koppelmaa Lauli.

«Seto Odüsseia» tükkü sisseelämises kasvat’ Ago pikkä aigu hiussit ja habõnit. Tä esi luut, et om sisemädselt kah üten uma rolliga kasunu. Lauli jälleki näge tükün hulga inemiisi süämega tettüt tüüd, miä om mugu trulnu ja kasunu nii suurõs, et tego om timä meelest peris suurpojektiga.

Rahmani Jan

Külm kuninganna Penelope (Koppelmaa Lauli). Rahmani Jani pilt