Joba varatsõst latsõpõlvõst om mul olnu huvi egäsugumaidsi massinidõ ja muu tehniga vasta. Rogosi mõisa hoovi liivakastin sai mängitüs koolidire puja Gunnariga ja oll’ edimäne asi tetä timäga mängu algusõn vaihtuskaupa: täl olli ilosa traktori, massina ja tsikli, minka ma väega mängi tahtsõ. Tälle vasta paki ummi puppõ, kruusõ ja taldrikit. Tä oll’ lepligu meelega ja nii saimi kõgõ kaubalõ. Inne tarrõminekit (ellimi mõlõmba mõisa majan) vaihtimi tagasi, et mullõ «ärändämisparagrahvi» pääle es pantu.
Ku suurõmbas kasvi, tull’ suurõmb huvi suurõmbidõ massinidõ ja tsiklide vasta. Mu latsõpõlvõsõbra Taisi esäl oll’ külekorviga M, tuul aol väega võimsa massin. Taisi esä oll’ mõtsamiis ja ütskõrd jutu seen ütel’, et vahtsõ langi pääl ollõv väega pall’o mõtsmaaskit. Meil nakas’ tuu pääle suu vett juuskma, a maaskakotus oll’ peris kavvõndal.
Ku vana Richard (Taisi esä) läts’ lõunast norskamist tegemä, sündü mi pään plaan, et võinu tsikliga sinnä mar’amaalõ sõita. Tõuksimi tsikli tarõst veidü kavvõmbalõ, et magajat mitte üles aia, ja ma lei tä käümä.
Esi istsõ «sarvi taadõ», a Taisi sai nigu kuninga kass istu üten mar’akorvõga ratta korvi. Edimält läts’ kõik kinäste, ilm oll’ illos ja tujo hüä. A mõtsa vaihõlõ jõudõn tulliva mualumbi ja puujuurõ tii pääle ette. Ütest nilbõst mäekülest es saa muido üles, ku «kuninga kass» pidi korvist vällä ronima ja takast toukama. Es avida tuugi – nii tull’ mulgi maaha ronni ja sarvist tougada. Saimi üles!
Sis tull’ väega tsopliganõ tii – massin mugu hüpäs’. Üte hüppe aigu tundsõ, kuis jalaseere vasta tulitsit mootori jahutusribisid lätsi ja kõrbõhaisu tull’. Langi pääle jõudõn näimi vällä nigu muakäki, a mu jalaseere nigu sebral, värv oll’ õnnõ musta asõmõl verrev. Säändse «edimädse triibulidsõ» sis tehnigahuvi peräst. Pall’o mi marju sai, olõ-i inämp meelen, a koton olli Taisi esäl vitsa soolan.
Keskkooli aigu Misson sai ma 16 aastakka vanas ja muidoki oll’ vaia tsikli luba är tetä, selle et mu unistus oll’ hindäle peris uma tsikli saia. Ainumas kotus, kon tuul aol eksämit vasta võeti, oll’ Tarto. Korssi uma nädäli kommiraha kokko, osti bussipiledi ja sõidi koolipääväl (muul aol eksämit tetä es saa) Imäjõõ Ateena uulitsidõ pääle sõidueksämit tegemä. Kellelegi midägi es ütle.
Eksäm tettü, joudsõ õdagus kinäste Misso tagasi. Sääl oll’ paanika vallalõ – otsiti kedägi Külli-nimelist, kiä om kaoma jäänü. Järgmädsel pääväl kutsuti koolidire kabinetti ja opiala juhataja vaimnõ vits lapsas’ terve söögivahetunni mullõ lagipäähä. Ku tuu kärre olõkiga oppaja korgõtoonilinõ kuulipildjavalang ütskõrd lõppi, tull’ küsümüs, kon ma olli. Kõnõli õigust ja õnnõ õigust. Tuupääle tull’ suur vaikus ja sis… märküs päivikuhe.
Misso koolin oll’ mu lemmiktunn autooppus. Lemmikoppajaski tuuperäst vana Mahhov. Mullõ tundu, et makki olli timä üts lemmik.
Sakõstõ kutsõ tä minno füüsikast vai matest sõidupraktiga tunni. Mis saa viil ilosamb olla, ku käändä veomassina ruuli aol, ku tõõsõ kontrolltüüd higistäse tetä!
Hää meelega seledi klassisõsarilõ pääle tunnõ näide soovil viil üle moodori vai karbussi tüüpõhimõttit.
Üte tunni aigu võtsõ vana Mahhov määnestki massinajuppi meile näütämises vallalõ, ku äkki üts vedro lavva ala hüpäs’. Ma istsõ edimädsen pingin ja lätsi appi otsma, selle et täl es olõ lihtsä kumarda uma rassõkaalu katõgoorian kihä peräst. Tä otsõ pistü saistõn vedrokõist lavva päält, ma käpilde põrmandu päält. Tooli jala takan oll’ tuu otsitav asi ja ma pidi tä kättesaamisõs tuuli tsipa kõrvalõ tõukama. A vana Mahhov otsust’ õkva tuulsamal aol tooli pääle tagasi istu… ja oll’ hää, et ma esi tooli asõmõlõ es jää.
Istsõmi sis mõlõmba sääl klassipõrmandu pääl ja kaimi tõõnõtõõsõlõ vasta. Tä arvas’, et ma nimme tei tälle vigurit, ja nii sai ma jälki üte vitsa uma tehnigahuvi peräst.
Kaemalda vitsu pääle olõ-i tehnigahuvi är kaonu. Üts sensitiiv ütel’, et ma olli eelmädsen elon massinidõ vällämõtlõja Inglüsmaal. Saatusõ vasta ei saa!
Müürsepä Külli
Soonõ Madli tsehkendüs
