Kanakasvatusõst

Vaesõ kana võitlõsõ kirpõga terve suvi. Tegelikult küll omma nuu veive, aga hüppäse kah sugu iist. Niipall’u om mi aastidetagutsõst DDT-vaimustusõst kasu ollu, et inemiste kirbu omma kaonu, aga kannu manu ei olõ tuu hää ja ohtlik preparaat mõonu. Tagajärg: kana istus nätäl-kats munnõ pääl ja pakõs sis är. Ja tasus täl pagõda küll, mängun om Elu.

Mul om ollu esiki üts nii truu kana, et är es pakõ ja kuuli munnõ pääle är. Osa kanapoigõ olli joba koorunu ja mõnõ noist jäie koguni ellu. Poja nimelt omma kah kirpõ täüs ja tihtipääle pakõssõ imä alt minemä. Muiduki süvväs nä verest tühäs ja külmäse är. Timahava om mul kolm kanna munnõ päält är pagõnu. Õnnõs oll’ aprilli algul 40 kanapoiga, noist mullõ avitas.

Veivi vasta avitas tuu, kui pant kana haudma märtsi keskel. Sis omma jaanipääväs suurõ kanassõ, kiä saava veiviga esi toimõ. Tõnõ hää aig haudmapandmises om septembri. Talvõ jalgu nuu poja inämbüste ei jää ja keväjält nakkasõ munõma.

Umaette teema om noidõ kannuga, kedä peetäs suurtõn kanalatõn puhtalt müügimuna jaos. Nuu kana põhimõttõliselt ei toheki haudu, aga eräkäten, kon elu tõnõ, mõni siski lätt haudma. Firma omma kavala ja ei taha, et hulk inemiisi kotun näide arõtõt kannu pidä. Tuuperäst omma kana arõtõt suuri munnõ luuma. Suurõl munal om suur hulk munavalgõt ja sääl seen suur hulk vett. Tuu vesi ei jõua säält haudmise aigu är aurada. Kanapoig upus inne koorumist är. Vastavõttõ omma kah olõman: munnõ korjamise aigu piat kannu süütmä kaaraterriga. Ega nimä sis pall’u ei munõ, aga tuud ei olõ vaiagi. Kõrralik haudõmuna om tavalisest säidse kooni kümme kõrda kallimp.

Haudõrežiimiga saat kah tsipa mängi, panõt «kumba manu», nigu Mõnistõn üldäs.

Siski tasus mõtõlda, kas tuud janti om vaia. Ma olõ noid häid ja suuri munakannu ristanu uma kikkaga. Repän sei ostõtu viis munakanna katõ kuuga, ristandi siski viie-kuuõ kuuga ärä. Rebäsiid ja kährikiid omma kõik alõviku täüs, inämbjagu kärnän. Ollõv nunnu, ei tohtiv tappa. Kanakulli niisama, kuigi tuu ei olõ kärnän. Ja ma piat är nimmama, et kanakull võtt kannu ainult vaheldusõs, tuu võit esiki vällä kannatada. Hää pini om kah abis.

Pulga Jaan, 70 aastat kanakasvataja

PS. Perämine, miä poodikeemiäst putukiid häöt’, oll’ Aknool.

UMA Leht